10. juuni 1996
Jaga lugu:

Prokurör nõuab rublamüüjatele rahatrahvi

«Ma ei hakka rinnaga kaitsma kõike seda, mis süüdistuses on kirja pandud,» ütles Urmas Tammiksaar eile Tallinna linnakohtus. Ta leidis aga, et tänaseks kehtetuks tunnistatud valuuta sisse- ja väljaveo eeskirja rikkumine polnud õigustatud.

Prokurör ütles kohtus süüdistust kokku võttes, et piisav karistus kohtualustele oleks igaühele rahatrahv 300 päevapalga ulatuses, mis 1992.--1993. aasta hindu arvestades oleks 3000 krooni. Tammiksaar palus kohtul otsuse langetamisel pehmendavate asjaoludena arvestada rublamüügi unikaalsust ja seda, et raha rublade müügi eest Eestisse ikkagi jõudis.

Kohtualuste kaitsjad, vandeadvokaadid Kalev Bachmann, Üllar Talviste ja Aare Raig leidsid kaitsekõnes, et süüdistuses puudub nii kuriteo sündmus kui koosseis ning palusid oma kaitsealuse õigeks mõista.

Kalev Bachmann toonitas, et eraisikutele heidetakse ette juriidilistele isikute suhtes kehtestatud eeskirja rikkumist. Ta viitas ka endise Eesti Panga presidendi Siim Kallase tunnistusele kohtus, et rublad tuli väljapoole Eesti tollipiiri toimetada, vastasel korral oleks see hakanud kahjustama Eesti krooni stabiilsust.

Üllar Talviste osutas Eesti Panga eksperthinnangule, et valuuta välja- ja sisseveo eeskiri kehtis üksnes konverteeritava valuuta kohta. See eeskiri tunnistati aga 21. detsembril 1993. aastal kehtetuks, mistõttu pole kriminaalvastutuse rakendamine enam võimalik.

Talviste sõnul oleks süüdimõistev kohtuotsus pretsedenditu, see tähendaks tema meelest rublade kuulutamist vabalt konverteeritavaks valuutaks.

Siim Kallas väitis eile kohtus tunnistusi andes, et illegaalse tehingu puhul ei oleks saanud rublamüügist rohkem teenida. «Isegi, kui keegi oleks rublakoormaga otse valuutavahetuskontori ette sõitnud, poleks neid õnnestunud ametliku kursiga müüa,» lausus Kallas.

Kallas toonitas, et Venemaal puudus vähimgi huvi rublade tagasisaamise vastu. Endine keskpanga juht kinnitas, et müüdud rublad kuulusid Eestile, kes võis nendega teha, mida tahtis.

Eesti Pank pidas Kallase sõnul õigeks, et rublade müügiga peab tegelema valitsus. «Mida vähem on pangas infot rublatehingu konkreetsete tehniliste üksikasjade kohta, seda parem,» väitis Kallas.

«Igal juhul on rublamüük kooskõlas rahareformikomitee dekreediga,» ütles Kallas kohtus. «Just nii me seda ju mõtlesimegi.»

Üks anonüümseks jääda soovinud Eesti välisministeeriumi kõrge ametiisik avaldas arvamust, et huvi rublatehingu vastu tunnevad üksnes Venemaa välisministeeriumi ametnikud. Seda kinnitavat tema sõnul ka hiljuti Venemaa televisioonis näidatud saade «Inimene ja seadus», kus käsitleti tendentslikult Eesti rublamüüki.

Küsimusele, kas kaitsepolitseis koostatud süüdistuskokkuvõtte tegemisel lähtuti eelkõige sellest, et kohtualused poliitilistel põhjustel õigeks mõistetaks, vastas kaitsepolitseiameti peadirektor Jüri Pihl: «Uurimist teostab uurija, järelevalvet prokuratuur.»

Moskvas mai lõpul toimunud Eesti ja Venemaa keskpanga juhtkondade kohtumisel ei puudutanud kumbki pool rublamüügiga seonduvat, kinnitas Eesti Panga infoosakonna juhataja Kaupo Pollisinski.

Jaga lugu:
Hetkel kuum