Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Reklaamiseadus kui poliitikute magus valu

    Aeg-ajalt jääb mulje, et seadusi tehakse riigikogus selleks, et ajakirjandusel millestki rääkida oleks. Suur aitäh teile, rahvasaadikud! Kohe palju kergem hakkab.
    Möödunud kevadest saadik on parlamendi komisjonide ja saali vahel rännanud reklaamiseaduse eelnõu. ASi Trio ja Kuku raadio juht Rein Lang on saanud sellest eelnõust kriitilis-opositsioonilist ainest mitmeks koduvabariigi elu käsitlevaks saateks.
    Ning on ka põhjust, mille üle ironiseerida. Reklaamiseaduse algne idee oli piirata alkoholi, tubaka, prostitutsiooni, relvade, hasartmängude, vägivalla ja muu paha levimist.
    Mida näiteks arvata seadusesätetest, mis panevad vastutuse reklaami sisu vastavusest tegelikkusele mitte reklaami andjale, vaid levitajale. Jube lugu küll, kui mõni auväärne päevaleht suletakse sellepärast, et ta avaldas oma esikaanel reklaami Vahemere päikselisel rannikul asuvast kuurordist. Põhjus: reisijat, kes kuurorti sõitis, tabas hoopis sompus ilm ja vihmasadu.
    Iga meediaväljaanne peaks levitaja vastutuse mõtte seadusesõnaks saamisel panema tööle paarikümnepealise uurijate rühma, kes käiks ringi, uuriks ja tutvuks reklaamides öeldu tõepõhjaga. Eriti skisofreeniliseks muutuks töö kolleegidel ajalehtedes «Soov» ja «Kuldne Börs», mille igas numbris ilmub paarkümmend tuhat era- ja firmakuulutust.
    Probleeme võib seaduseteks-tist leida muidki. Näiteks keelatakse ära varjatud reklaam. Pikemalt seletamata on selge, et selle sätte pinnalt tekib palju teravaid kohtuvaidlusi. Filosoofide põlvkonnad võivad tõusta ja hukkuda arutlustes, mis asi see varjatud reklaam ikkagi on, selgusele jõudmata. Kas näiteks ajalehes firma kohta avaldatud positiivset uudist võib pidada varjatud reklaamiks? Või seda, kui põlluveerel kaitsetollidest pajatav külamees hõljutab kaamerate ees pesuehtsat Marlboro sigaretti?
    Arusaamatuks jääb Äripäevale see, miks keelab seaduseelnõu tubakareklaami, kuid kangeid alkohoolseid jooke teatud tingimustel ikkagi lubab reklaamida. Kas seadusetegijad leiavad tõepoolest, et viin on suitsust süütum?
    Maksumaksja peaks tegema seaduseelnõu suhtes valvsaks ka reklaami järgi valvava riikliku asutuse rajamine, mis lõhnab raha ilmselgelt mõttetu kulutamise järele.
    Selline on eelnõu kurb sisu. Veelgi kurvem on taust, mis eelnõu riigikogus selliseks on teinud. Väga raske on uskuda, et riigikogu majanduskomisjon, kes eelnõu eest on visalt seisnud, ei mõistaks, mida sellised parandused reaalses elus endaga kaasa toovad.
    Pigem võib nende taga näha poliitilist mängu. Riigikogu koonderakonna fraktsiooni esimees Mart Siimann oli mäletatavasti omaaegse RTV juht. Seega tihedalt seotud eraõigusliku meedia huvide ning juhtidega.
    Ka reformierakonna suhted viimastega pole just jahedad. Eriti kui pidada silmas endise ringhäälingute liidu esimehe Kristiina Ojulandi isikut.
    Siit stsenaarium: panna eelnõusse palju selliseid punkte, mis selle väga vastikuks muudaksid. Nii saab eelnõu arutelu lõpmatuseni venitada lootuses, et esitajad eelnõust loobuvad. Alkoholi- ja tubakareklaam ei kaoks kuhugi.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Saksamaa töötas välja „rohelise tööstuse“ kontseptsiooni
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Raadiohommikus: puidutööstuse ebakindlus, rahatarkus ja lisaeelarve takerdumine
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.