- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,33%6 259,75
- DOW 30−0,63%44 371,51
- Nasdaq −0,22%20 585,53
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,25
- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,33%6 259,75
- DOW 30−0,63%44 371,51
- Nasdaq −0,22%20 585,53
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Reklaamiseadus kui poliitikute magus valu
Aeg-ajalt jääb mulje, et seadusi tehakse riigikogus selleks, et ajakirjandusel millestki rääkida oleks. Suur aitäh teile, rahvasaadikud! Kohe palju kergem hakkab.
Möödunud kevadest saadik on parlamendi komisjonide ja saali vahel rännanud reklaamiseaduse eelnõu. ASi Trio ja Kuku raadio juht Rein Lang on saanud sellest eelnõust kriitilis-opositsioonilist ainest mitmeks koduvabariigi elu käsitlevaks saateks.
Ning on ka põhjust, mille üle ironiseerida. Reklaamiseaduse algne idee oli piirata alkoholi, tubaka, prostitutsiooni, relvade, hasartmängude, vägivalla ja muu paha levimist.
Mida näiteks arvata seadusesätetest, mis panevad vastutuse reklaami sisu vastavusest tegelikkusele mitte reklaami andjale, vaid levitajale. Jube lugu küll, kui mõni auväärne päevaleht suletakse sellepärast, et ta avaldas oma esikaanel reklaami Vahemere päikselisel rannikul asuvast kuurordist. Põhjus: reisijat, kes kuurorti sõitis, tabas hoopis sompus ilm ja vihmasadu.
Iga meediaväljaanne peaks levitaja vastutuse mõtte seadusesõnaks saamisel panema tööle paarikümnepealise uurijate rühma, kes käiks ringi, uuriks ja tutvuks reklaamides öeldu tõepõhjaga. Eriti skisofreeniliseks muutuks töö kolleegidel ajalehtedes «Soov» ja «Kuldne Börs», mille igas numbris ilmub paarkümmend tuhat era- ja firmakuulutust.
Probleeme võib seaduseteks-tist leida muidki. Näiteks keelatakse ära varjatud reklaam. Pikemalt seletamata on selge, et selle sätte pinnalt tekib palju teravaid kohtuvaidlusi. Filosoofide põlvkonnad võivad tõusta ja hukkuda arutlustes, mis asi see varjatud reklaam ikkagi on, selgusele jõudmata. Kas näiteks ajalehes firma kohta avaldatud positiivset uudist võib pidada varjatud reklaamiks? Või seda, kui põlluveerel kaitsetollidest pajatav külamees hõljutab kaamerate ees pesuehtsat Marlboro sigaretti?
Arusaamatuks jääb Äripäevale see, miks keelab seaduseelnõu tubakareklaami, kuid kangeid alkohoolseid jooke teatud tingimustel ikkagi lubab reklaamida. Kas seadusetegijad leiavad tõepoolest, et viin on suitsust süütum?
Maksumaksja peaks tegema seaduseelnõu suhtes valvsaks ka reklaami järgi valvava riikliku asutuse rajamine, mis lõhnab raha ilmselgelt mõttetu kulutamise järele.
Selline on eelnõu kurb sisu. Veelgi kurvem on taust, mis eelnõu riigikogus selliseks on teinud. Väga raske on uskuda, et riigikogu majanduskomisjon, kes eelnõu eest on visalt seisnud, ei mõistaks, mida sellised parandused reaalses elus endaga kaasa toovad.
Pigem võib nende taga näha poliitilist mängu. Riigikogu koonderakonna fraktsiooni esimees Mart Siimann oli mäletatavasti omaaegse RTV juht. Seega tihedalt seotud eraõigusliku meedia huvide ning juhtidega.
Ka reformierakonna suhted viimastega pole just jahedad. Eriti kui pidada silmas endise ringhäälingute liidu esimehe Kristiina Ojulandi isikut.
Siit stsenaarium: panna eelnõusse palju selliseid punkte, mis selle väga vastikuks muudaksid. Nii saab eelnõu arutelu lõpmatuseni venitada lootuses, et esitajad eelnõust loobuvad. Alkoholi- ja tubakareklaam ei kaoks kuhugi.
Enimloetud
2
6
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Ettevõtte aktsia kerkis aastaga 600%
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele