Butok tõmbas Vene keskpanga filiaali kaasa salaärisse

Eestis alates 1992. aastast tegutsenud Venemaa keskpanga filiaali staatus oli juba alguses segane. Esmalt piirdus tema roll sellega, et osteti kokku Eesti kroone, mida kasutati raha maksmiseks Eestis elavatele sõjaväepensionäridele ja Vene sõjaväelastele.

Eesti ja Venemaa keskpanga vahelise kokkuleppe kohaselt pidi filiaal tegutsema ainult kuni 1992. aasta lõpuni. Seejärel pikenes tema tegutsemisaeg automaatselt veel ühe aasta, kuna kumbki pool filiaali sulgemise vastu huvi ei tundnud.

1993. aasta augustis otsustas Eesti Pank Venemaa keskpanga filiaali likvideerida, millest informeeriti ka vastaspoolt. Paraku ei olnud Vene pool likvideerimisotsusega nõus ja tollane Venemaa keskpanga president Viktor Gera?t?enko andis filiaali direktorile Juri Butokile volituse keskpanga huvide esindamiseks Eestis. Muu hulgas sai ta õiguse iseseisvalt käsutada panga filiaali vahendeid.

Filiaal töötas edasi endises Nowe panga kontoris Lasnamäel, vaatamata sellele, et Eesti Pank polnud selleks vajalikku litsentsi andnud. Arveldusi tehti Eesti Panga arvelduskeskuse kaudu, kus registreeriti nii riigiasutuste kui erafirmade ülekandeid.

Juri Butok üritas saada Eestis tegevuslitsentsi ka Unexim-pangale, mille ühe asutajana oli kirjas Austrias registreeritud Doonau pank. Eesti Pank ei jäänud tollal esitatud dokumentidega rahule, kuna neist ei ilmnenud panga kapitali puhtus ja kindlus. Keskpank nõudis täiendavaid dokumente, mida aga ei esitatud.

Butoki tausta uurinud Läti ajalehe Business & The Baltics uudistetoimetuse juhataja Aleksandr Niklass väitis, et Butok oli Eestis tihedalt seotud ka Sotsiaalpangaga, kus ta variisikute või välisfirmade kaudu raha hoidis. Niklassi sõnul õnnestus Butokil oma või ka Venemaa keskpanga raha Sotsiaalpangast vahetult enne selle põhjaminekut välja võtta.

Moskvas ilmuva ärilehe Kommersant väitel oli Venemaa keskpanga filiaali sulgemise peapõhjus Eestis see, et Juri Butok arreteeriti tänavu 30. jaanuaril Moskvas ?eremetjevo lennujaamas. Butoki süüdistatakse 1,5 miljoni USA dollari suuruse altkäemaksu võtmises ja 500 miljoni rubla riisumises.

Aleksandr Niklass kinnitas, et tema andmetel sai Butok altkäemaksu Eestiski tuntud Rootsi firmalt Tess AB ja selle Riia tütarfirmalt Tess Petroleum Ltd, keda Läti prokuratuur on süüdistanud bensiini salakaubaveos. Seeläbi riigile tekitatud kahju hinnatakse 28 miljonile USA dollarile.

Salakaubaveo skeem oli läti ajakirjanike kinnitusel üsna lihtne. Üks Venemaa firma sõlmis lepingu kütuse hankimiseks Kaliningradis registreeritud riiulifirmaga. Venemaalt teele saadetud kütus adresseeriti Leedus ootamatult mujale, Ventspilsi ja Riia sadamasse. Sealt toimetati bensiin lääneriikidesse.

Tehingu mõte oli selles, et Venemaa firmade omavahelises kütuseäris kaubeldi riigisiseste hindadega, läände müüdi kütus maailmaturu hinnaga. Tehingute eest tasuti Nowe panga või Venemaa keskpanga Eesti filiaali vahendusel.

Tess AB ja tema tütarfirma ühe põhiomaniku Rustem Kadõrovi arreteeris Läti politsei eelmisel aastal. Rublatehingu uurimise käigus kuulasid Kadõrovit üle ka Eesti kaitsepolitsei uurijad.

Kaitsepolitsei peadirektor Jüri Pihl sõnas, et rublaskandaali materjalidest on tänaseks eraldatud Lätiga seotu ja uurimine selles suunas läheb edasi. Kui midagi konkreetsemat selgub, pole Pihli sõnul välistatud kriminaalasja algatamine.

Eesti rublatehingu uurimise käigus selgus, et firma Maag OY Soomes KOP-pangas avatud kontole laekus 22. jaanuaril 1 993 824 742 USA dollarit firmalt Tess Petroleum Ltd ja sama aasta 31. märtsil 660 000 USA dollarit Tess AB-lt.

Samuti ilmnes, et vähemalt ühel korral oli rublasaadetise peale võtnud lennuki tellija ja selle eest tasuja Tess AB.