Käibemaksuseadus peab piirama pettureid

Tolliametil ja maksuametil on õigus lugeda kauba impordi toimumise tõendiks vastava kauba väljaveo registreerimist selle riigi tollis, kust kaup vahetult Eestisse saabus, kauba ekspordi või taasväljaveo mittetoimumise tõendiks aga sisseveo mitteregistreerimist selle riigi tollis, kuhu kaup pidi Eestist saadetama.

Käibemaksuseaduse muudatused vähendavad ka võimalusi maksta kaupade eest käest kätte sularaha, kuna edaspidi nõutakse pangadokumentide olemasolu, kui käibemaksu tagasi makstakse.

Käibemaksuseaduse muudatuste kohaselt pikendati ka elanikkonnale soojusenergia ja kütuse nullkäibemäärade kehtivusaega. Esialgu pidi elanikkond saama soojusenergiat ja kütust 18 protsenti odavamalt ainult kuni selle aasta 1. juulini. Nüüd otsustas riigikogu seda soodustust aasta võrra pikendada.

Maksuameti peadirektori asetäitja Aivar Sõerd viitas aga käibemaksuseadusesse sisse jäänud nõrkusele. Nimelt maksustatakse nullkäibemääraga ka teenuste eksporti.

Seaduse järgi on teenuste ekspordiks teenuse osutamine väljaspool Eestit; väljaspool Eestit kasutatavad ja välisriigi juriidilisele isikule Eestis osutatud teenused; teenuste osutamine Eesti välisesindustele; riikidevahelise kauba- või reisijateveoga seotud teenused; turismiteenuste osutamine väljaspool Eestit või tulumaksuseaduses sätestatud mitteresidentidele Eestis; ning kauba või teenuse müüja ja ostja vahelise tehingu vahendamine, kui kaupa kasutatakse väljaspool Eestit või vahendatakse teenuse eksporti.

Sõerdi sõnul võib selline sõnastus tekitada tõsiseid probleeme piiri tõmbamisel kodumaiste ja eksportteenuste vahele.