• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Käibemaksuseadus peab piirama pettureid

    Raju sõnul nõutakse praegu massiliselt välja käibemaksu kaubalt, mis läheb dokumentide järgi ekspordiks, kuid on tegelikult Eestis maha müüdud.
    Käibemaksuseaduse muudatused annavad maksuametile võimaluse enne ekspordi käibemaksu väljamaksmist nõuda ettevõtjalt dokumente sihtriigist, kuhu kaup pidi jõudma.
    Seaduse järgi on ekspordi tõendamise aluseks kaubadeklaratsioonid ja tollitemplid deklaratsioonidel. Kui kaup on paigutatud tollilattu ekspordi ootele, siis on vaja esitada impordi kaubadeklaratsioon ja vastavad templid sellel.
    Tolliametil ja maksuametil on õigus lugeda kauba impordi toimumise tõendiks vastava kauba väljaveo registreerimist selle riigi tollis, kust kaup vahetult Eestisse saabus, kauba ekspordi või taasväljaveo mittetoimumise tõendiks aga sisseveo mitteregistreerimist selle riigi tollis, kuhu kaup pidi Eestist saadetama.
    Käibemaksuseaduse muudatused vähendavad ka võimalusi maksta kaupade eest käest kätte sularaha, kuna edaspidi nõutakse pangadokumentide olemasolu, kui käibemaksu tagasi makstakse.
    Käibemaksuseaduse muudatuste kohaselt pikendati ka elanikkonnale soojusenergia ja kütuse nullkäibemäärade kehtivusaega. Esialgu pidi elanikkond saama soojusenergiat ja kütust 18 protsenti odavamalt ainult kuni selle aasta 1. juulini. Nüüd otsustas riigikogu seda soodustust aasta võrra pikendada.
    Maksuameti peadirektori asetäitja Aivar Sõerd viitas aga käibemaksuseadusesse sisse jäänud nõrkusele. Nimelt maksustatakse nullkäibemääraga ka teenuste eksporti.
    Seaduse järgi on teenuste ekspordiks teenuse osutamine väljaspool Eestit; väljaspool Eestit kasutatavad ja välisriigi juriidilisele isikule Eestis osutatud teenused; teenuste osutamine Eesti välisesindustele; riikidevahelise kauba- või reisijateveoga seotud teenused; turismiteenuste osutamine väljaspool Eestit või tulumaksuseaduses sätestatud mitteresidentidele Eestis; ning kauba või teenuse müüja ja ostja vahelise tehingu vahendamine, kui kaupa kasutatakse väljaspool Eestit või vahendatakse teenuse eksporti.
    Sõerdi sõnul võib selline sõnastus tekitada tõsiseid probleeme piiri tõmbamisel kodumaiste ja eksportteenuste vahele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreserv plaanib "peagi" rahatrükki vähendama hakata
Föderaalreserv teatas pärast kahepäevast kohtumist, et võib “peagi” alustada võlakirjade ostuprogrammi vähendamisega ning andis märku, et intresse võidakse hakata tõstma oodatust varem, vahendab Reuters.
Föderaalreserv teatas pärast kahepäevast kohtumist, et võib “peagi” alustada võlakirjade ostuprogrammi vähendamisega ning andis märku, et intresse võidakse hakata tõstma oodatust varem, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.