Rahapuudusest

Tervishoiuasutused on sattunud lõhkise küna ette: kas vähendada rahapuudusel raviteenuste hulka või hakata patsiendilt sularaha küsima, nagu juba toimub hambaravis.

Ravikindlustusmaksu planeeriti sel aastal laekuvat 2,7 miljardit krooni ja see laekub keskhaigekassasse plaanipäraselt. Tervishoiuasutuste kulutused on aga tänu eelmise aasta lõpus toimunud 30% meditsiiniteenuste kallinemisele tunduvalt suurenenud. Raviasutused ei osanud selleks aastaks haigekassaga lepinguid sõlmides nii suurt hinnatõusu ette näha.

Vägisi tekib kahtlus, et kui 2,7 miljardit pisut hoolikamalt valvata, saaks seda kokku hoida. Pole saladus, et keegi ei jõua kontrollida raviasutustes tehtavaid juurdekirjutusi ja tühilepingute hulka. «Vaadake, millised palgad on meie tipphaiglates,» teeb keskhaigekassa direktor Toivo Leemets vihjeid.

Raha pumpavad haigekassast ka nutikamad ettevõtjad. Võimalus on teenida kuni paarsada tuhat krooni. Saatke fiktiivselt tööle võetud kõrgepalgaline naistöötaja lapseootuspuhkusele ja nõudke haigekassast hüvitust. Samamoodi saab talitada haigus- ja hoolduslehtedega. Kontrollida on seda raske, sest pole inimesi.

Ons mõtet üldse pahandada selliste nippide üle, sest teisalt ei ole mõnel noorte tervete töötajatega kollektiivil aastate kaupa haigekassale ühtegi haiguslehte esitada?

Keegi ei tea ka, kuipalju fiktiivseid juurdekirjutusi tehakse raviasutustes. Seda kontrollivad usaldusarstid, jõuavad teha vaid pistelist kontrolli.

Sotsiaalministeerium plaanib ravikindlustusmaksu tõstmist protsendi võrra. Raha annaks see juurde praegust haigekassa mahtu aluseks võttes vaid 27 miljonit krooni. Tulusam oleks palgata juurde uusi usaldusarste.