Kerde sõnul on Tallinnas vesi soovitud näitajatest madalam vaid Stroomi rannas ning Pirita jões Iru ja Kose-Lükati silla juures. Harjumaal võiks vesi puhtam olla Haabneeme muuli ja rannatee läheduses, lisas ta.
Vees sisalduvate haigusttekitavate mikroobide võimalikku esinemist näitav coli-indeks ulatus nimetatud ujumiskohtades kuni 24 000, ütles Kerde. Ainuüksi coli-indeksi määr inimese tervisele ohtu ei kujuta, ujumiskoht suletakse alles haigusttekitavate bakterite leidmisel, lisas ta.
Praegu kehtivate normide järgi peab coli-indeks olema kõige rohkem 10 000, suve haripunktis võib see olla ka kuni 25 000, ütles Kerde.
Haapsalu tervisekaitsetalituse direktori Ülle Kärgi sõnul oli vee seisukord mai lõpus kõige halvem Paralepa rannas, kus coli-indeks ulatus 70 000ni. Samas on vee puhtus Haapsalu randades väga suurtes piirides kõikuv, lisas ta.
Aino Kerde sõnul kontrollivad tervisekaitsetalitused Eestis 144 ujumiskohta, milles teostatakse kontrolli kaks korda suvehooaja alguses ja lõpus ning hooaja keskel keskmiselt kaks korda kuus.
Juuni alguses oli vesi kõige puhtam Hiiumaal, kus kõikides randades oli coli-indeksi näitaja 50. Samuti on vesi puhas Pirita rannas, Kakumäel, Harku järves ning Pärnu, Tartu ja Lääne-Viru maakondades. Aino Kerde sõnul ei kujuta ka väljaspool ametlikke ujumiskohti vette minek inimeste tervisele otsest ohtu. Tõenäosus nakkushaigustesse nakatumiseks on kaduvväike, kinnitas Kerde.
Peale vee ebapuhtuse põhjustab Kerde sõnul mõnel pool randades probleeme nõuetele mittevastav rannavarustus ning purilaudurid ja skuutrid, mis näiteks Pirita rannas peavad nüüd ujujatest vähemalt 150 meetri kaugusel liikuma.