- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2250,72%40 948,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,74
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2250,72%40 948,38
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,74
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tehtud Eestis
Valmisrõivaid eksportiva ASi Klementi kommertsdirektori Urmas Rohi sõnul iseloomustab Eesti ja eksportturgu täiesti erinev maitse.
Eesti tarbija on sarnaselt Läti ja Leedu tarbijale konservatiivne, räägib Rohi. Lõunanaabrid ostavad tema väitel pigem Klementi pikki villaseid mantleid, samas soomlased ja rootslased lühemaid. Viimased lähevad rohkem moetrendidega kaasa, arvab Rohi.
Päris iga turu jaoks me uut mudelit ei loo, küll aga varieeruvad suurel määral detailid, selgitab Rohi. Tegelikult dikteerivad toote disaini välispartnerid, kes tunnevad oma tarbijat paremini, tunnistab ta. Klementi kasutab Soome disaineri abi, kes osaleb spetsiaalselt Soome turule mõeldud rõivaste kujundamises, ütleb Rohi.
Klementi müüb oma nelja kaubamärki Soome ja Rootsi suurtes kaubamajades, tootjamaa nime ostja Klementi riietelt ei leia.
Kalatööstusettevõte Makrill trükib oma eksporttoodete pakendile lääne tarbijale suupärasema nime Mckrill, räägib ASi Makrill kommertsdirektor Jaan Lahtvee.
Samuti kaunistab Makrilli konserve läänes väga levinud koka kujutis. Lahtvee arvab, et endise idabloki ostjad harjuvad ruttu lääne kirevate pakenditega, seepärast rõhub ka Makrill universaalsele pakendile. Ainult kiri etiketil peab olema sihtturu maa keeles, ütleb ta.
AS Tarmeko töötab oma mööbli välja Saksamaa turu nõuetest lähtuvalt, räägib Tarmeko müügidirektor Toomas Pechter. Saksamaa ja Skandinaavia ongi meie põhilised ekspordipartnerid, lisab ta.
«Kui meie mööbel sobib sakslastele, siis sobib ta ka Eestis müümiseks,» usub Pechter. Eestis ei saa mööbli puhul veel rääkida väljakujunenud eelistustest, lisab ta.
Tarmeko mööbli disain on nn ostja disain, selgitab Pechter. See tähendab, et Tarmeko valmistab välispartneri poolt ette antud mudeleid.
Pechter rõhutab samas, et igat turgu valitseb eri stiil. Saksamaa tarbija ostab heledat naturaalset puitu. Skandinaavia tarbijale meeldib tumedam, antiikse väljanägemisega puitmööbel, räägib Pechter. Sakslased eelistavad kõvemaid diivaneid, skandinaavlased pehmemaid, kirjeldab Pechter erinevusi.
Lauahõbedat eksportiv Juveel lähtub toote arendamisel lääne maitsest, kuna pool Juveeli kogutoodangust läheb ekspordiks, räägib OÜ Juveel müügidirektor Mart Mikli.
Hetkel kuum
Juveeli sihtturud on Rootsi ja Soome. Igal maal on lauahõbedal oma spetsiifiline disain, kinnitab Mikli. Neid tooteid, mida müüme Soomes, ei saa müüa Rootsis, lisab ta.
Skandinaavia siledast, vähese mustriga lauahõbedast erineb täielikult ameerika tugevalt dekoreeritud stiil, teab Mikli.
Lauahõbeda ostja on väga truu ühele mallile, tarbimine põhineb pikaajalisel traditsioonil, mis Eestis praktiliselt puudub. Maailmas üldse nõudlus lauahõbeda järele praegu väheneb, ütleb Mikli, uus põlvkond peab seda vanamoodsaks.
AS Põlva Piim müüb Venemaal samasugust võid kui Eestis, ütleb firma transpordijuht Raul Lusti. Tema sõnul ei ole nad teinud ka Vene tarbija jaoks spetsiaalpakendit, vaid eestikeelne kiri on pakendil asendatud venekeelsega.
Küll mängib Vene turul rolli tarbija harjumus, ostja läheb visalt üle uuele pakendile, räägib Lusti. Venelased ostavad võid fooliumisse pakituna, karpi pakitud Võideksil ei ole nii head minekut.
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele