Kas valimistulemused mõjutavad Eesti majandust?

Üldiselt võib juba praegu öelda, et valimiste mõju võib kujuneda kaunis kurvaks. Oli küll teada, et kaks peamist kandidaati on Jeltsin ja Zjuganov, kes nüüdseks on kahjuks saanud esimeses voorus peaaegu võrdselt hääli. Zjuganovi tegevus presidendina, arvestades valimiseelseid lubadusi, kujuneks Venemaa majandusele tagasilöögiks. Kardan, et see mõjutaks ka Venega piirnevaid riike, sealhulgas Baltimaid.

Selge on see, et õige paljud välisinvesteeringud, mis hakkasid Eestisse tulema üheksakümnendal, üheksakümne esimesel ja teisel aastal, olid kantud mitte niivõrd huvist Eesti vastu, kui lootusest saada varakult jalg ukse vahele siis, kui Vene turg avaneb. See oli tollal väga targasti tehtud. Eestisse, Lätisse ja Leedusse ei saa tulutoovaid investeeringuid tulla lõpmatuseni. Kui Zjuganov peaks presidendivalimistel võitma, läheb uks Venemaale kõvemini kinni, kui ta praegu on. Rääkimata sellest, et natsionaliseerimise ohud Venemaal, eriti panganduses ja niisugustes valdkondades nagu gaas ja nafta, on täiesti olemas.

See, et Lebed kogus viisteist protsenti, on meie jaoks üllatav, aga ka halb, sest teises voorus läheb tema viisteist protsenti tõenäoliselt üle Zjuganovile. See aga tähendab, et asi läheb palju agressiivsemaks, külmast sõjast võime jõuda ka kuuma sõjani.

Eesti majandus on üldiselt piisavalt tugev, et Venemaa kursimuutustele vastu seista. Majandus on väheste iseseisvusaastate jooksul stabiliseerunud.

Minu jaoks on aga märkimisväärselt murettekitavam see meeletu hulk Vene kodanikke Eestis. Kuna enamik nendest pooldab Zjuganovit, siis tekib küsimus, miks nad ei lähe Venemaale. Tähendab, et nende unistus on Nõukogude Liidu taastamine. Ähvardused, mis sellega kaasnevad, teevad murelikuks.

Juhul, kui osutub tagasi-valituks president Jeltsin, siis Eesti majanduses, aga eriti transiitkaubanduses jätkub laiemas joones see, mis praegu toimub. Kui valitakse härra Zjuganov, siis tema majanduspoliitikaga ei ole ma hästi kursis, aga on kahtlane, kas ta hakkab praegust olukorda muutma.

Puht transiidi seisukohast pole vahet, kas siit kaudu veavad naftat Vene riigi- või eraettevõtted. Aga samas me teame ju ka seda, et Vene majandusmehhanism on suure inertsiga ja kui seal hakatakse tegema radikaalseid ümberkorraldusi, siis põhjustab see kahtlemata teatud majanduslanguse perioodi.

Praegune Vene raudtee tippjuhtkond on üsna tihedalt seotud president Jeltsini meeskonnaga ja ilmselt võivad Gennadi Zjuganovi võidu korral toimuda seal suured ümberpaigutused.

Praegu ei saa veel hinnata, milliseks kujunevad pärast valimisi majandussuhted, kuid võib arvata, et jäigastumise suunas, demokraatia vähendamise suunas. Sellest võib kannatada transiitkaubandus, mille tulemusena saab omakorda kahju raudtee. Lõviosa meie tööst moodustab strateegiliste toorainete, näiteks nafta transiitvedu ja seetõttu oleme üsna sõltuvad sellest, milline saab olema Venemaa pärast presidendivalimisi