• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lobby suunab paljusid seadusi

    Vastab riigikogu majanduskomisjoni esimees Tiit Made

    Jah loomulikult, see on nagu igapäevane töö. Muidugi sõltub see seadusest, mõne puhul vähem, teise puhul rohkem. On ka seadusi, mis jätavad riigikogu päris külmaks, näiteks laenulepingute ratifitseerimine.
    Konkurentsitult reklaamiseaduse puhul. Tugevat tööd tehakse ka liikluskindlustuse ja aktsiisimakse puudutava seaduse puhul.
    Ma kippusin kõige tähtsamat unustama -- üürnikud contra omanikud ja vastupidi. See leppimatu ringkond on nagu kass ja koer, nende töö on vastastikune.
    Jah, need ongi nii rasked seadused. Me peame leidma mingi kompromissi erinevate huvigruppide vahel. Huvid lähevad lahku ka valitsuskoalitsiooni sees.
    Kas tubaka ja alkoholi reklaamil peavad olema kitsendused või mitte. Ja siis see õnnetu Kristiina Ojulandi poolt tehtud ettepanek, mille komisjon tagasi lükkas, kuid saal sisse hääletas, et ajakirjandus on vastutav reklaami sisu eest.
    See on võimatu. Ma ju räägin, et majanduskomisjon jättis selle arvestamata, mingil põhjusel hääletati see aga sisse, ilmselt sooviga teha seaduseelnõu absurdiks, et oleks kerge vastu hääletada, aga niisama lihtsalt see ei lähe.
    Siin on maa ja linna vaheline võitlus, kui mitu päeva sõidab keegi autoga ja miks peab kindlustama auto nende päevade eest, mil sellega ei sõideta. Kindlustusseltsid on huvitatud, et endale natuke paremad tingimused luua. Ma arvan, et kindlustusseltside majanduslik olukord ei ole mitte kõige parem.
    Kui mingist markantsest asjast rääkida, siis see on traktorite liikluskindlustus. Majanduskomisjonis on olnud juttu, et traktor võiks põllul sõita ja mitte mööda maanteed õlle järel käia, aga see ei ole argument, mis kannaks.
    Väga kahju, et ei õnnestunud maareformi läbi viia absoluutselt.
    Ma leian, et maad peab saama vabalt osta ja müüa, et talumees saaks maad anda garantiiks pangale, kui ta läheb laenu küsima.
    Seaduseelnõu võeti vastu maapiirkondades elavate teatud ringkondade huvidest lähtudes, nende huvides, kes olid väga lähedal endiste kolhooside ja sovhooside juhtkonnale. See ei ole see ringkond, kes peaks leidma meilt piiritut toetust.
    Olen ka selle poolt, et väliskapital võiks Eestis täiesti vabalt konkureerida. Ainukeseks piiranguks võiks sätestada korra, mille järgi peab väliskapital Eestis teenitud kasumi siin reinvesteerima või võib teatud protsendi sellest välja viia. Sel teemal võiks diskuteerida.
    See on suur tõenäosus. Esiteks, kui ühel parteil õnnestub kohalikel valimistel väga tugevasti võita ja ta ei ole praegu absoluutse määramisega riigikogus, võib ta korraldada ennetähtaegsed valimised, saamaks riigikogusse rohkem oma saadikuid.
    Kired paneb möllama ka see, kui riigikogu ei leia presidendivalimistel kompromissi ja valiku teeb suur ring, kes valib presidendiks riigikogu enamusele vastuvõetamatu inimese.
    Kolmandaks on ju palja silmaga näha, et maaerakonnal ja reformierakonnal on absoluutselt vastupidine ellusuhtumine.
    Praegu hoitakse koalitsiooni kunstlikult koos, lähtudes praktilistest vajadustest ja inimeste tarkusest, kes seal on. Väga raske on moodustada uut koalitsiooni praeguse riigikogu baasil. Siis on ennetähtaegsed valimised iseenesest mõistetavad.
    Spekuleerides ennetähtaegsete valimiste korraldamisega tuleb olla ettevaatlik ja pragmaatiline, sest riigikogus on üle 50 saadiku, kes on siin esimest korda ja kes oma pensioni teenivad välja alles siis, kui nad on kaks aastat riigikogus olnud.
    Ma ei taha hästi uskuda, et enne järgmise aasta märtsi ennetähtaegsed valimised kõne alla tulevad, sest siis on see kollektiiv kaks aastat ära olnud ja kõigil pension ilusasti välja teenitud. See on nii inimlik.
    Arengupartei fraktsioon on seda arutanud. On mõningaid nimesid, keda me ei näeks presidendina.
    Hea oleks, kui toimuks ka presidenditoolil põlvkondade vahetus.
    Seda nime, keda me peame varsti hakkama võtma reaalse presidendikandidaadina, pole veel nimetatudki. Kui ta välja käiakse, siis hakatakse temaga kohe tegelema. Meri ja Rüütel on vanad tegijad, sealt midagi uut teada ei saa.
    Nii satub kolmas kohe tähelepanu keskpunkti, mis võib talle nii kasuks kui kahjuks tulla.
    Ajakirjanduses töötavad inimesed arvavad, et nad mõjutavad meie tööd. Loomulikult, mõningate küsimuste lahendamisel avaldab ajakirjandus teatud mõju nõrgemanärviliste riigikogu liikmete hääletamisele.
    Mis meile suurt lõbu pakub, on aga spekulatsioonid selle ümber, kuidas me elame, mis me teeme ja mõtleme. Väga huvitav on neid fantaasialende vahetevahel lugeda.
    Sõltub küsimusest. Reeglina on poliitikas väga oluline hoida pool suud kinni.
    Vahest ajakirjanikega rääkides tahab üks poliitik anda teisele erakonnale või poliitikule edasi teate, mida ta otse talle ütlema ei lähe.
    Seda tuleb ju lausa iga päev ette. Domineerib see, et poliitiline kultuur ütleb: ära mine teisele kolleegile kallale, aga ütle tema mõtte kõrvale oma mõte, et lugeja saaks ise aru.
    Kohalike omavalitsuste ja presidendivalimisteks peame end määratlema. Ma ei välista meie liitlasena ei reformi- ega koonderakonda, otse vastupidi, ideaalne oleks, kui me saaksime teha kolmnurga.
    Ma arvan, et meil on üheksakümne protsendi osas ühtelangevad seisukohad Eesti majanduse arendamise poolelt.
    Arengupartei ideoloogiline kontseptsioon on olla valitsuskoalitsioonis või pürgida sinna, sest kõige paremini saab oma programmilisi põhimõtteid ellu viia valitsuskoalitsioonis.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
USAst oodatakse signaali intressimäära tõusuks
USA Föderaalreservilt oodatakse kolmapäeval signaali, et nad on valmis tõstma intressimäära juba märtsikuus, kui toimub järgmine kohtumine. See aga võib negatiivselt mõjutada Aasia turgude taastumist.
USA Föderaalreservilt oodatakse kolmapäeval signaali, et nad on valmis tõstma intressimäära juba märtsikuus, kui toimub järgmine kohtumine. See aga võib negatiivselt mõjutada Aasia turgude taastumist.
President noppis majandusnõuniku keskpangast
President Alar Karise majandusnõunikuna alustab alates 1. veebruarist tööd Kaspar Oja.
President Alar Karise majandusnõunikuna alustab alates 1. veebruarist tööd Kaspar Oja.
SEB: rammus hinnatõus hammustab Eesti majanduskasvu väiksemaks
Koroonaviirus ei ole enam Eesti majanduse suurim probleem, sest hinnatõus jõuab kahekohaliste numbriteni, kirjutab SEB oma ülevaates ja alandab Eesti majanduse kasvuootust.
Koroonaviirus ei ole enam Eesti majanduse suurim probleem, sest hinnatõus jõuab kahekohaliste numbriteni, kirjutab SEB oma ülevaates ja alandab Eesti majanduse kasvuootust.