Miks on ERA Pank reitingus viimane?

Käesoleva kirjatüki eesmärk ei ole kritiseerida ega anda hinnangut reitingu metoodikale, vaid tuua välja paar olulist põhjust, mille tõttu ERA Pank on Äripäeva reitingu viimasel kohal.

Riskireitingu arvutamise valemi üks ning kõigi teiste näitajatega võrdse tähtsusega komponent on panga turuosa bilansimahu järgi.

ERA Pank on oma teenustepaketi poolest universaalpank ning seega on tema bilansi struktuur üldjoontes võrreldav enamiku teiste suurte universaalpankade bilanssidega.

Kuna turuosa suurust arvestatakse vahendite ja kohustuste struktuuri ning aktsia tulukusega võrdselt oluliseks, siis ei saagi väiksema bilansimahuga pank omada head reitingut turul tegutsevate suurtega võrreldes.

Kui turuosa ei arvestataks, oleksime reitingu järgi eespool Hoiupangast, Põhja-Eesti Pangast, Ühispangast, Tallinna Pangast, Maapangast. Vahetult ERA Panga ees oleksid Hansapank ja Forekspank, kellel on võrreldes teistega parem vahendite ja kohustuste suhe ning hea kasum. Tallinna Äripank, INKO ja Innovatsioonipank oleksid sellise reitingu järgi kolm esimest, kelle puhul on tegemist nn küllastunud likviidsusega, mida paraku iseloomustab kahjum. Reitingu neljandat ja viiendat kohta hoiaksid Krediidipank ja EVEA pank, kellel on neile omase vahendite ja kohustuste struktuuri juures üllatavalt suur kasum.

Teine kujukas näide tuleneb ERA Panga investeerimispoliitikast, mille oluline suund on paigutused kinnisvarasse. Bilansis kajastub kinnisvara kirjel materiaalne põhivara. ERA Panga materiaalsest varast ligikaudu poole, ehitusmaksumuses 27 miljonit krooni, moodustab 1995. aastal Tartus valminud üheksakorruseline büroohoone, mille väärtus hetkel ehitusekspertide hinnangul ulatub 35 miljoni kroonini. Seega on aastaga maja väärtus tõusnud ligemale 30%. Samuti on büroohoonesse tehtud paigutus käesolevaks hetkeks reinvesteeritud ning kinnisvarana on ta kindel tagatis panga poolt kaasatavatele pikaajalistele ressurssidele.

Äripäeva reiting arvestab materiaalse põhivara oodatava raha hulka, see liidetakse kaotsiminevale rahale ning saadud arvu iseloomustatakse suhtena koguvaradesse.

Arvestades Äripäeva riskireitingu tingimusi, tuleks maja maha müüa ja paigutada vahendid likviidsetesse varadesse, nagu näiteks kassa, keskpanga võlakirjad, valitsuse väärtpaberid või krediidiasutused. Selle efekt väljenduks ERA Panga tõusus kahe reitingukoha võrra.

Paraku on teada, et eespool märgitutest kõige tulusamaid -- valitsuse väärtpabereid -- müügiks ei noteerita ning samuti ei ole valitsus arvanud ERA Panka nende väljavalitute hulka, kes võisid osaleda emissioonil.

Ülejäänud võimalused tähendavad panga jaoks suhteliselt madala tulususega paigutusi, küllastunud likviidsust ning ohtu majandada kahjumiga.

Seega ei ole ERA Panga viimase koha juures midagi imelikku: oleme väikepank, kes on turul sama laia teenustepaketiga kui suured pangad, turuosa sissetoomine ning investeerimispoliitika omapära aga nullivad meie võimalused võistelda reitingukoha pärast.