Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Peagi Eesti riigis kuni 300 000 lindpriid

    Peale 12. juulit võib Eesti-maa metsades ja kindlasti ka linnatänavatel hakata kohtama kaigaste ja vikatitega varustatud inimesi, täpselt nagu kaugel Inglismaal õilsa Robin Hoodi aegadel.
    Lindprii seisusesse asetab need eesti keelt mitte emakeelena kõnelevad inimesed ehk välismaalased Eesti riik, kes vaatamata võetud kohustustele ei suuda selleks kuupäevaks välja anda välismaalaste passi, samas kui endise NSV Liidu sisepassid kaotavad kehtivuse. Erinevalt tuhandetest tuimadest riigiametnikest on Äripäev seisukohal, et sellist olukorda ei saa Eesti riik lasta tekkida ei julgeoleku kaalutlustel ega lihtsalt humanistlikel põhjusil.
    Päevselge, et stabiilsemaks ei muutu ei Eesti sisepoliitiline ega välispoliitiline olukord. Helesiniseks võib jääda unistus, et need sajad tuhanded lindpriid oma olukorra inimväärsemaks muutmise nimel ainult rahumeelselt tegutsevad. Muulaste vähesed säilinud lojaalsuseriismed Eesti riigi vastu hajuvad kui hommikune udu. Võib mürki võtta selle peale, et Venemaa koos lääne liitlastega, kes teatavasti igasugusele ahistamisele väga viltu vaatavad, määrib Eesti nime, nii et seda saja aasta jooksul puhtaks ei pese.
    Bürokraadid saavad välismaalaste üle praktiliselt piiramatu võimu. Vaatamata hiljuti ETV saates «Vene videokanal» esinenud kodakondsus- ja migratsiooniameti ametniku Koidu Mesilase enesekindlusele, et elu läheb ikka edasi ja mingit probleemi justkui polegi, on Äripäev ses suhtes väga skeptiline.
    Tegelikult kehtivad täna kaks teineteisele vastukäivat valitsuse määrust, millest 1993. aasta oma lõpetab punapasside kehtivuse 12. juulil 1996, ja teine 1995. aastast, mille järgi kehtivad punapassid kuni elamisloa saamiseni. Bürokraatidel on millegipärast kuri komme lahendada tema jutule tulnud inimese küsimus nii, et endal tuleks vähem tööd teha.
    Ilma passita aga ei saa erasta-da korterit ega maad, müüa oma vara -- st sooritada notariaaltehinguid, registreerida oma firmat, teha pangaoperatsioone, rääkimata siis lapse sünni registreerimisest või kalli kadunukese maamulda sängitamisest. Tööandjatel tekib legaalne võimalus vabastada töölt inimesi, kes niikuinii on plaanis koondada kompensatsiooni maksmata. Mõistetamatuks jääb, kuidas välismaalased ilma passita osalevad sügisestel kohalike omavalitsuste valimistel.
    Valitsus ei tee probleemi märkamagi. Peaminister Vähi teatas esmaspäevases raadioesinemises, et punapasside kehtivusaega ei pikendata. Praegu on aga ligi 200 000 inimesest, kel on õigus välismaalase passile, pass väljastatud umbes tuhatkonnale. Kodakondsus- ja migratsiooniamet väidab, et passide kättejagamiseks kulub praeguste ressursside juures mitu kuud.
    Probleemi lahendus pole sugugi keeruline. Valitsus peaks vaid tühistama oma eespool mainitud 1993. aasta määruse. Lisaks peaks kodakondsus- ja migratsiooniameti lõpuks ometi tööle sundima. Pretsedent ametnikele nende töökohustuste kiireks meeldetuletamiseks on värskelt loodud. Mäletatavasti pani rahandusministeeriumi kantsleri Enn Panti korraldus ametnike puhkuste ja lisatasude kärpimise kohta tööle tolliameti.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tehnoloogiaaktsiad lükkasid USA indeksid tõusule
Muutusterohke nädala lõpetasid USA aktsiad tõusuga. S&P 500 tõusis 0,7% ja tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks tõusis 1,1%. Neljapäeval viimase aasta halvima päeva teinud Dow Jonesi tööstuskeskmine edenes reedel aga 0,01%, vahendas Yahoo Finance.
Muutusterohke nädala lõpetasid USA aktsiad tõusuga. S&P 500 tõusis 0,7% ja tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks tõusis 1,1%. Neljapäeval viimase aasta halvima päeva teinud Dow Jonesi tööstuskeskmine edenes reedel aga 0,01%, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.