18. juuni 1996
Jaga lugu:

Peagi Eesti riigis kuni 300 000 lindpriid

Peale 12. juulit võib Eesti-maa metsades ja kindlasti ka linnatänavatel hakata kohtama kaigaste ja vikatitega varustatud inimesi, täpselt nagu kaugel Inglismaal õilsa Robin Hoodi aegadel.

Lindprii seisusesse asetab need eesti keelt mitte emakeelena kõnelevad inimesed ehk välismaalased Eesti riik, kes vaatamata võetud kohustustele ei suuda selleks kuupäevaks välja anda välismaalaste passi, samas kui endise NSV Liidu sisepassid kaotavad kehtivuse. Erinevalt tuhandetest tuimadest riigiametnikest on Äripäev seisukohal, et sellist olukorda ei saa Eesti riik lasta tekkida ei julgeoleku kaalutlustel ega lihtsalt humanistlikel põhjusil.

Päevselge, et stabiilsemaks ei muutu ei Eesti sisepoliitiline ega välispoliitiline olukord. Helesiniseks võib jääda unistus, et need sajad tuhanded lindpriid oma olukorra inimväärsemaks muutmise nimel ainult rahumeelselt tegutsevad. Muulaste vähesed säilinud lojaalsuseriismed Eesti riigi vastu hajuvad kui hommikune udu. Võib mürki võtta selle peale, et Venemaa koos lääne liitlastega, kes teatavasti igasugusele ahistamisele väga viltu vaatavad, määrib Eesti nime, nii et seda saja aasta jooksul puhtaks ei pese.

Bürokraadid saavad välismaalaste üle praktiliselt piiramatu võimu. Vaatamata hiljuti ETV saates «Vene videokanal» esinenud kodakondsus- ja migratsiooniameti ametniku Koidu Mesilase enesekindlusele, et elu läheb ikka edasi ja mingit probleemi justkui polegi, on Äripäev ses suhtes väga skeptiline.

Tegelikult kehtivad täna kaks teineteisele vastukäivat valitsuse määrust, millest 1993. aasta oma lõpetab punapasside kehtivuse 12. juulil 1996, ja teine 1995. aastast, mille järgi kehtivad punapassid kuni elamisloa saamiseni. Bürokraatidel on millegipärast kuri komme lahendada tema jutule tulnud inimese küsimus nii, et endal tuleks vähem tööd teha.

Ilma passita aga ei saa erasta-da korterit ega maad, müüa oma vara -- st sooritada notariaaltehinguid, registreerida oma firmat, teha pangaoperatsioone, rääkimata siis lapse sünni registreerimisest või kalli kadunukese maamulda sängitamisest. Tööandjatel tekib legaalne võimalus vabastada töölt inimesi, kes niikuinii on plaanis koondada kompensatsiooni maksmata. Mõistetamatuks jääb, kuidas välismaalased ilma passita osalevad sügisestel kohalike omavalitsuste valimistel.

Valitsus ei tee probleemi märkamagi. Peaminister Vähi teatas esmaspäevases raadioesinemises, et punapasside kehtivusaega ei pikendata. Praegu on aga ligi 200 000 inimesest, kel on õigus välismaalase passile, pass väljastatud umbes tuhatkonnale. Kodakondsus- ja migratsiooniamet väidab, et passide kättejagamiseks kulub praeguste ressursside juures mitu kuud.

Probleemi lahendus pole sugugi keeruline. Valitsus peaks vaid tühistama oma eespool mainitud 1993. aasta määruse. Lisaks peaks kodakondsus- ja migratsiooniameti lõpuks ometi tööle sundima. Pretsedent ametnikele nende töökohustuste kiireks meeldetuletamiseks on värskelt loodud. Mäletatavasti pani rahandusministeeriumi kantsleri Enn Panti korraldus ametnike puhkuste ja lisatasude kärpimise kohta tööle tolliameti.

Jaga lugu:
Hetkel kuum