• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Kindlustus läks maksma 55 miljonit

    Taal lisas, et tema arvates on tehing Hoiupanga jaoks igati soodne. Mitme konkurendi hinnangul maksab Hoiupanga Elukindlustus Eesti Kindlustuse eest liiga palju.
    Hoiupanga pakkumus oli seotud ASiga Pindi Invest, kes saab hiljem Hoiupanga juhatuse aseesimehe Aare Kilbi kinnitusel osa RASi Eesti Kindlustus 280 000 krooni suurusest aktsiapakist.
    Äripäeva andmetel läheb Eesti Kindlustuse aktsiate kontrollpakk Hoiupanga Elukindlustuse ASi kätte, kelle üks aktsionär on Hansapanga tütarfirma Hansa Investeeringud.
    Pindi Investi juhatuse esimees Rein Kilk märkis, et kava kohaselt saab ta võidu korral osa Eesti Kindlustuse aktsiaid. «Kuigi mind on juba õnnitletud, pole ma ametlikku kinnitust veel saanud,» lisas ta.
    Ühtekokku tegid riikliku kindlustusseltsi erastamise lõppvoorus pakkumuse viis pakkujat: olid Hoiupanga Elukindlustuse AS, OÜ Infravest, Tööstuspanga tütarselts Ühiskindlustus, AS Makkle ning ERA Pank koos kindlustusseltsiga Polaris.
    Paremuselt teine oli väliseestlasele Jaan Uustalule kuuluv Infravest, kes pakkus ostuhinnaks 40 miljonit krooni ning garanteeritud investeeringuid 35 miljonit krooni. Infravesti pakkumus jäi Hoiupanga Elukindlustusele alla eelkõige madalama ostuhinna tõttu, mida erastamisagentuur mitme pakkuja kinnitusel pidas läbirääkimiste käigus primaarseks.
    Kolmas oli Ühiskindlustuse pakkumus, kes pakkus ostuhinnaks 31,2 miljonit krooni ja garanteeritud investeeringuteks 30 miljonit krooni.
    AS Makkle pakkus ostuhinnaks 21 miljonit krooni ja garanteeritud investeeringuteks 25,9 miljonit krooni. ERA Pank koos Polarisega aga nii ostuhinnaks kui ka garanteeritud investeeringuteks 25 miljonit krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreserv plaanib "peagi" rahatrükki vähendama hakata
Föderaalreserv teatas pärast kahepäevast kohtumist, et võib “peagi” alustada võlakirjade ostuprogrammi vähendamisega ning andis märku, et intresse võidakse hakata tõstma oodatust varem, vahendab Reuters.
Föderaalreserv teatas pärast kahepäevast kohtumist, et võib “peagi” alustada võlakirjade ostuprogrammi vähendamisega ning andis märku, et intresse võidakse hakata tõstma oodatust varem, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.