Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Telerid on odavnenud

    Elektroonikatoodete hindu on alla löönud ka Araabia, Tai jm riikide vahet sõitvad nn kotikaupmehed.
    Põhiliselt on hinnad alanenud Lõuna-Korea kaubamärkide Daewoo, Samsung ja Goldstar puhul, aga ka jaapanlaste Sony ja soomlaste Finluxi osas.
    Näiteks 21tolline Daewoo teler, mis aasta tagasi maksis 5500 krooni, maksab praegu 4900 krooni. Sony M2541K, mis eelmisel aastal maksis 11 000 krooni, maksab alla 9000 krooni.
    Üllar Mäekala rääkis, et musta turu osa on poole aasta jooksul kasvanud hoolimata, et tolliamet kontrolli karmistab. Üle piiri tuuakse kas rohkem kaupa, kui on deklareeritud, deklareeritakse telerile 400 USA dollari asemel 40dollariline hind ja makstakse selle võrra vähem käibemaksu, või tuuakse kaup üle piiri nii, et tollis üldse mingit jälge ei jää.
    Sagenenud on rahapesu kodutehnika kaudu. Tallmacci müügidirektori Riho Priksi sõnul on rahapesu skeem lihtne. Musta raha omav firma ostab ametlikult partii telereid ja müüb need ostuhinnale lähedase hinnaga maha. Rahapesu kodutehnika kaudu on Priksi ütlusel kogu maailmas väga levinud.
    «Tallmacc müüb Samsungi elektroonikatooteid niigi optimaalsete hindadega, aga ikkagi müüvad paljud kauplused samu tooteid absurdselt madalate hindadega,» lausus Üllar Mäekala.
    Alates 1992. aastast, mil AS Tallmacc alustas Samsungi telerite müüki Eestis, on hinnad keskmiselt 1000 krooni langenud. Elektroonikatoodete müük moodustab Tallmacci käibest umbes poole. Praegu pole veel kavas seda valdkonda vähendada, kinnitas Mäekala.
    Hinnalangus annab tunda eriti väikefirmade puhul. Mäekala sõnul on konkurents elektroonikatoodete alal mitmel väiksemal hulgi- ja jaekauplusel jalad alt pühkinud.
    ASi Labriola juhatuse esimees Valeri Makejev, kes äsja sulges ühe oma kahest kauplusest, sõnas, et kui aasta tagasi sai ta teleri eest 4000 kr ja selle pealt teenis kasumit 20%, siis nüüd saab ta telerilt 3000 krooni ja kasumit 10%.
    Sony ametliku esindaja, ASi Sony Center tundmatuks jääda sooviva müügiassistendi tähelepanekutel maksavad Sony telerid umbes 15% vähem kui aasta tagasi.
    «Me ise arvame, et põhjuseks on üldine majanduslangus,» polnud müügiassistent nõus musta turu suurenemise väitega. «Ostujõud on langenud ja iga aasta uut telerit ei osteta.»
    Teise Sony toodete ametliku esindaja ASi Eliitelektroonika impordiosakonna juhataja Vladimir Mart?enkovi sõnul on telerihinnad küll langenud, kuid Sony tootjaga on lepingud ja Sony müügimahtu ei saa ühepoolselt vähendada.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.