20. juuni 1996 kell 22:00

Rumeenia vaevleb Bulgaaria sündroomi käes

Eelmise kuu statistikaandmetel kerkis inflatsioon koguni 5,3%, mis tähendab, et riik ei suuda aastainflatsiooni hoida 20% piires, nagu on lubatud rahvusvahelisele valuutafondile (IMF).

On tekkinud kartused, et majandusreformide aeglustumine, valimistega seotud võimalik poliitiline sekkumine majandusse ning rahvusvaheliste laenuandjate rahulolematus reformidega võivad üheskoos tekitada riigis kriisi.

«Me saavutasime makromajandusliku stabiilsuse, kuid meie sturktuurimuutused on takerdunud. Kui siia lisada valimistest tingitud meeleheitlik katse mõjutada vahetuskurssi ja hindu, siis on Bulgaaria-laadse kriisi kordumine vältimatu,» ütles sõltumatu ökonomist Ilie Serbanescu.

Rumeenia põhiprobleemiks jääb mikromajanduslik reform. Isegi kui majanduskasv on 4,5%, moodustab sisemajanduse kogutoodang (SKT) 1989. a tasemest 88--90%. Tõusust hoolimata moodustavad palgad 1990. aasta tasemest 60%, samal ajal on hinnad vabaks lastud.

Eelmise aasta SKT suurenes 6,9%, mis näitab majanduse ülekuumenemist ning pingestab jooksevtehingute bilanssi.

Ehkki leu nõrgenemine on ilmne, püüab keskpank pankadevahelise turu blokeerimisega hoida selle kurssi dollari suhtes langemast alla psühholoogiliselt olulist 3000 piiri, mis kolmapäeval siiski ületati.

Poodides on leu kurss langenud juba 3500ni, mis tähendab, et aastaga on see nõrgenenud poole võrra.

Märtsis jättis Rumeenia keskpank «spekulatsiooni» vastu võitlemise ettekäändel litsentsi alles vaid neljal pangal, et tugevdada leu kurssi.

Ka statistikaandmed Rumeenia majanduse kohta ei näita midagi rõõmustavat. Aprillis kahanes eksport märtsiga võrreldes 7,7% ning netopalgad tõusid 15%.

Eelarvepuudujääk kasvas esimeses kvartalis 800 miljardi leuni. Enne 2. juunil toimunud kohalikke valimisi hoiti energia ja leiva hind kunstlikult madalal, nüüd on inflatsiooni kiirenemise põhjuseks eelkõige põhitoiduainete subsiidiumite kaotamine, mis on viinud liha hinna üles kuni 60 protsenti. Praegu madalal hoitav energia hind võib kohaliku pressi hinnangul kallineda 60 protsenti.

Surve kaubandusbilansile kasvab ning pärast energiahindade tõusu kiireneb inflatsioon. Võib korduda 1993. aasta, mil pärast 1992. aasta valimisi tõusis inflatsioon 300 protsendini. AP-BNS-REUTER-ÄP

Hetkel kuum