• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rumeenia vaevleb Bulgaaria sündroomi käes

    Eelmise kuu statistikaandmetel kerkis inflatsioon koguni 5,3%, mis tähendab, et riik ei suuda aastainflatsiooni hoida 20% piires, nagu on lubatud rahvusvahelisele valuutafondile (IMF).
    On tekkinud kartused, et majandusreformide aeglustumine, valimistega seotud võimalik poliitiline sekkumine majandusse ning rahvusvaheliste laenuandjate rahulolematus reformidega võivad üheskoos tekitada riigis kriisi.
    «Me saavutasime makromajandusliku stabiilsuse, kuid meie sturktuurimuutused on takerdunud. Kui siia lisada valimistest tingitud meeleheitlik katse mõjutada vahetuskurssi ja hindu, siis on Bulgaaria-laadse kriisi kordumine vältimatu,» ütles sõltumatu ökonomist Ilie Serbanescu.
    Rumeenia põhiprobleemiks jääb mikromajanduslik reform. Isegi kui majanduskasv on 4,5%, moodustab sisemajanduse kogutoodang (SKT) 1989. a tasemest 88--90%. Tõusust hoolimata moodustavad palgad 1990. aasta tasemest 60%, samal ajal on hinnad vabaks lastud.
    Eelmise aasta SKT suurenes 6,9%, mis näitab majanduse ülekuumenemist ning pingestab jooksevtehingute bilanssi.
    Ehkki leu nõrgenemine on ilmne, püüab keskpank pankadevahelise turu blokeerimisega hoida selle kurssi dollari suhtes langemast alla psühholoogiliselt olulist 3000 piiri, mis kolmapäeval siiski ületati.
    Poodides on leu kurss langenud juba 3500ni, mis tähendab, et aastaga on see nõrgenenud poole võrra.
    Märtsis jättis Rumeenia keskpank «spekulatsiooni» vastu võitlemise ettekäändel litsentsi alles vaid neljal pangal, et tugevdada leu kurssi.
    Ka statistikaandmed Rumeenia majanduse kohta ei näita midagi rõõmustavat. Aprillis kahanes eksport märtsiga võrreldes 7,7% ning netopalgad tõusid 15%.
    Eelarvepuudujääk kasvas esimeses kvartalis 800 miljardi leuni. Enne 2. juunil toimunud kohalikke valimisi hoiti energia ja leiva hind kunstlikult madalal, nüüd on inflatsiooni kiirenemise põhjuseks eelkõige põhitoiduainete subsiidiumite kaotamine, mis on viinud liha hinna üles kuni 60 protsenti. Praegu madalal hoitav energia hind võib kohaliku pressi hinnangul kallineda 60 protsenti.
    Surve kaubandusbilansile kasvab ning pärast energiahindade tõusu kiireneb inflatsioon. Võib korduda 1993. aasta, mil pärast 1992. aasta valimisi tõusis inflatsioon 300 protsendini. AP-BNS-REUTER-ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Karl Märka: lugupeetud minister, teie õigusloome kvoot on täis
Piirame Riigi Teatajas kehtivale seadusandlusele ette nähtud salvestusruumi 3,1 gigabaidiga, kirjutab HOOVI kaasasutaja ja tegevjuht Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame Riigi Teatajas kehtivale seadusandlusele ette nähtud salvestusruumi 3,1 gigabaidiga, kirjutab HOOVI kaasasutaja ja tegevjuht Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Krüptokaupleja usub, et praegu on hea aeg osta
Krüptovarad on viimastel nädalatel olnud tugevas korrektsioonis ning krüptokaupleja usub, et praegu on hea aeg siseneda, kuid hoiatab, et seda ei tasuks siiski teha umbropsu.
Krüptovarad on viimastel nädalatel olnud tugevas korrektsioonis ning krüptokaupleja usub, et praegu on hea aeg siseneda, kuid hoiatab, et seda ei tasuks siiski teha umbropsu.
Audiitorite TOP: tööjõukulude kasv pani audiitorid efektiivsemalt tööle
Seekord on Äripäeva TOPi saates audiitorite TOPi esimeseks tulnud KPMG Baltics auditi teenuste juht Indrek Alliksaar ning Ernst & Young Baltic üks juhtidest Erki Usin. Audiitorbüroode seis on üsna sarnane advokaadibüroodega: tehnoloogiasektor meelitab kallilt koolitatud tööjõudu kõrgema palgaga lihtsalt ära. Indrek Alliksaare hinnangul võib töötajate puudus ühel hetkel teha audiitorteenuse hinnaga sama, nagu on juhtunud elektri hinnaga.
Seekord on Äripäeva TOPi saates audiitorite TOPi esimeseks tulnud KPMG Baltics auditi teenuste juht Indrek Alliksaar ning Ernst & Young Baltic üks juhtidest Erki Usin. Audiitorbüroode seis on üsna sarnane advokaadibüroodega: tehnoloogiasektor meelitab kallilt koolitatud tööjõudu kõrgema palgaga lihtsalt ära. Indrek Alliksaare hinnangul võib töötajate puudus ühel hetkel teha audiitorteenuse hinnaga sama, nagu on juhtunud elektri hinnaga.
Idufirmade risk: raha pesid suurpangad, aga ära keelatakse krüpto
Eesti idufirmadele terendab lisaks kahele viimasele rekordilistele aastale alanud aastalt järgmine. Miks nii läheb ja samas ka, mis riskid seda edu rikkuda võiks, on värske Äripäeva raadio saate „Kuum tool“ teema.
Eesti idufirmadele terendab lisaks kahele viimasele rekordilistele aastale alanud aastalt järgmine. Miks nii läheb ja samas ka, mis riskid seda edu rikkuda võiks, on värske Äripäeva raadio saate „Kuum tool“ teema.