• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigiteenistujaid väheneb

    Riigiaparaadi reformimise käigus tahab valitsus oluliselt vähendada riigiteenistujate arvu, kaotada paralleelselt töötavad struktuurid ning anda võimalikult paljud riiklikud funktsioonid üle eraõiguslikele institutsioonidele.
    «Eelmise aasta valitsusseaduse muudatustes jõuti järeldusele, et vastavalt põhiseadusele tuleb riiki juhtida läbi ministeeriumide ning sellest lähtuvalt vähendada ametite arvu,» lausus justiitsminister Paul Varul. »Riigi juhtimine pole meil korrektselt üles ehitatud ja sellest tulenevalt on ka liiga suur riigiteenistujate arv. Eelmisel aastal me ei olnud ametite reorganiseerimisel piisavalt järjekindlad. Nüüd otsustasime, et amet kui riigiasutus jääb erandlikuks nähtuseks.»
    Justiitsministri sõnul on kavas enamus ameteid reorganiseerida kas inspektsiooniks, ministeeriumi osakonnaks või mõneks teiseks asutuseks. «Ametiteks jäävad vaid need, mis eeldavad eraldatust ministeeriumist,» lisas Varul. «Näiteks patendi- ja kaitsepolitseiamet.»
    Esimese sammuna otsustas eile valitsus kohustada rahandusministeeriumi reorganiseerima väärtpaberiamet väärtpaberiinspektsiooniks.
    Valitsus kohustas eile ministeeriume esitama 1. augustiks ametite ja inspektsioonide reorganiseerimise kava. Lisaks peab rahandusministeerium paari nädala jooksul esitama valitsusele ülevaate valitsusaparaadi ülesehitustest ja kulutustest selle ülalpidamiseks.
    Tahame saada täpse pildi kogu valitsusaparaadist, kulutustest -- tahame vältida parallelismi,» kinnitas peaminister Tiit Vähi. «Praegu paljud ametid, inspektsioonid ja ministeeriumid dubleerivad üksteist ja see on väga kulukas.»
    «Ametite reorganiseerimine ei ole eesmärk omaette, vaid üks samm, et täita püstitatud eesmärki, vähendada oluliselt riigiteenistujate arvu,» lisas Paul Varul.
    Valitsus on määranud ka järgmise aasta riigieelarve prioriteedid, mille kohaselt hakatakse erinevaid sektoreid finantseerima.
    «Prioriteediks on riikluse tugevdamine ja arendamine,» kinnitas Tiit Vähi. «Riik peaks rohkem andma raha nende riigifunktsioonide täitmiseks, mis on riigile loomulikud ja vajalikud. Eelkõige õigus, kord, justiitssüsteem, politsei ja piirivalve ning ka rahandusministeerium. Teistes osades tuleb kulutusi vähendada ning paljude funktsioonide täitmine tuleks anda üle eraettevõtlusele.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.