Valimistest

Ilmselt üks põhjustest, miks koonderakond ei olnud ka eile toimunud riigikogu erakorralisel istungjärgul nõus avaldama oma presidendikandidaati, on võimukaotuse kartus.

Veel enne riigikogu suvepuhkust teatas reformierakonna fraktsiooni esimees Valve Kirsipuu, et ka pärast eriti edukaid kohalike omavalitsuste valimisi ei poolda nad uusi erakorralisi valimisi. Eile maa- ja koondmeeste toetusel riigikogus vastu võetud käibemaksuseaduse paragrahvi 12 muutmise seadus tähendas aga reformierakonna jaoks partneri poolt mängupiiride ületamist.

Kas erakorralised valimised tulevad, selgub pärast kohalike omavalitsuste valimisi, mida omakorda mõjutab oluliselt 26. augustil toimuv presidendivalimiste esimene voor.

Reformierakond, Isamaliit ja mõõdukad toetavad Lennart Meri kandidatuuri. Maamehed toetavad Arnold Rüütlit, ent viimane ei ole veel nõusolekut andnud. Koonderakond ei ole eitanud Meri kandidatuuri toetamist, ent pole ka kinnitanud. Maameeste taltsutamiseks on koondmehed nurka pannud lipu Endel Lippmaa nimega. Tasakaalukamad poliitikud arvavad, et Meri ja Rüütli vahelise võitluse kompromisslahenduseks võib olla praegune riigikogu esimees Toomas Savi. Selle nime väljakäimist näib ootavat arengupartei, kes ootab põlvkondade vahetust presidenditoolil.

See soov ei näi aga olevat nii tugev kui soov kuuluda koalitsiooni. Senine praktika näitab, et opositsioonis olles võib küll end väsitada kriitikaga, kuid oma vaadete läbisurumine on väga raske.

Arvestades, et nii Isamaaliit, mõõdukad, arengupartei kui parempoolsed on valmis tegema koostööd reformierakonnaga, oleks parteidel otstarbekas teha koostööd juba enne presidendi- ja kohalike omavalitsuste valimisi ning seejärel miks mitte kuulutada välja erakorralised valimised.