• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Venemaa loobub valuutakoridorist

    Alates tänasest hakkab Venemaa senise valuutakoridori asemel kasutama rubla libisevat valuutakurssi, mille kehtestab Venemaa keskpank ja mis arvestab rubla reaalset devalvatsiooni.
    Mis mõte sellel muudatusel on? On teada, et valuutakoridori kitsastel raamidel, mille piires liikuda saanud rubla valuutakurss jäi tublisti inflatsioonist maha, oli täita kaks põhilist ülesannet:
    esiteks, toetada rahvusvaluutat pärast musta teisipäeva toimunud rublakursi vaba langemist;
    teiseks, muuta riiklike väärtpaberite turg valuutaoperatsioonidega võrreldes võimalikult tulusaks.
    Rubla lahtikiskumine tegelikust hindade liikumisest moonutas turuorientiire ning, mis eriti ärevust tekitas, õõnestas ekspordiga seotud tootmisharude majandusstiimuleid. Ekspordist saadud valuutatulem ei katnud enam ära rublades tehtud kulusid. Ühtlasi tekkis oht, et ekspordist eelarvesse laekuvad valuutatulud hakkavad oluliselt vähenema.
    Libisev kurss, mida Alek-sandr Liv?its nimetab ka kaldkoridoriks, on eelkõige järeleandmine eksportööridele. Rublakursi langus dollari suhtes kehtestatakse kuni aasta lõpuni keskmiselt poolteist protsenti kuus: minimaalne kuudevalvatsioon on 1,3% ja maksimaalne 3,1%. See on lähedane aasta lõpuks ennustatava kuuinflatsiooniga. Ja teisalt kehtestatakse aasta lõpuks dollari kurss rubla suhtes 5500 ja 6100 rubla piires. Ühtlasi võimaldatakse valuutat vabalt riigist välja viia. See aga tähendab rubla liikumist rahvusvahelise konverteeritavuse suunas.
    Need on plaanid. Kuid riigi raske finantsseis võib sundida uut presidenti valijatele antud lubaduste lunastamiseks katma eelarvedefitsiiti uue raha trükkimisega. Ja isegi mõõduka inflatsiooni korral -- kuuinflatsioon näiteks viis protsenti -- hakkab rubla devalvatsioonikalle tunduvalt suurenema.
    Rõhutan, et nähtuste niisugune objektiivne seos käib ka riikide kohta, kus hoitakse rahvusvaluuta püsikurssi, nagu näiteks krooni ja marga kurss 8:1-le, samal ajal kui sisehinnad tõusevad peaaegu kolmandiku võrra. Eksportööride kulud kasvavad vastavalt inflatsioonitempole, valuutatulem jääb aga seotuks märksa stabiilsemate maailmaturuhindadega. Seepärast ei ole juhuslik, et Eestis domineerib nii tugevalt import.
    Eesti krooni «valvurid» paistavad olevat rahulikud, kuna krooni tugevusvaru (sise- ja välisturuhindade vahe) näib olevat veel küllaldane.
    Kuid mida peavad tegema eksportöörid? Kas tuleks nende huvides krooni devalveerida? See aga tähendaks, et elanike hoiused, mis praeguse pangaprotsendi juures niigi vähenevad, kahaneksid veelgi. Kuid selle strateegia valik jääb loomulikult Eesti keskpanga, valitsuse ja parlamendi otsustada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Mandre: terviseedendus saagu lähtekohaks
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Aasia turgudel lõppes viis päeva kestnud langus
Pärast viis päeva kestnud langust on Aasia turud täna tõusnud, sest Hiina lõdvendas rahapoliitikat, vahendab Reuters.
Pärast viis päeva kestnud langust on Aasia turud täna tõusnud, sest Hiina lõdvendas rahapoliitikat, vahendab Reuters.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis aastaga ligi veerandi
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta detsembris 2020. aasta sama kuuga võrreldes 24,7 protsenti, teatas statistikaamet.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2021. aasta detsembris 2020. aasta sama kuuga võrreldes 24,7 protsenti, teatas statistikaamet.
Eesti Post sai vaba voli postkontorite sulgemiseks
Edaspidi puuduvad riigil igasugused ootused Eesti Postile selles osas, kus peaks Eestis olema postkontoreid, kui ligipääs pakiautomaatidele või liikuvatele postkontoritele on tagatud.
Edaspidi puuduvad riigil igasugused ootused Eesti Postile selles osas, kus peaks Eestis olema postkontoreid, kui ligipääs pakiautomaatidele või liikuvatele postkontoritele on tagatud.