• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kümmekonnale töötajale telefonikeskus

    Telefonikeskjaama ülespanemiseks peaks kontoris olema kasutusel mõned välisliinid ja töötajate arv lähenema kümnele. Sellisel juhul on igale töötajale oma liini ostmine kallis ja mõttetu.
    Mõned süsteemid on algselt ostes odavamad, aga kui tuleb aeg kätte neid laiendada, siis avastatakse, et see käib üle jõu. Enamjaolt tulebki arvestada keskjaama laiendatavusega, sest kunagi ei ole ette teada, millised muudatused on teie firmal ees.
    Kõige tavalisem omadus telefonikeskjaama juures on välisliinide jaotamine siseliinide vahel. See peaks olema telefonikeskjaama põhiülesanne. Kui ta seda ei suuda töökindlalt teha, siis ei ole arvatavasti tegemist eriti hea ostuga. Tavaliselt suudab üks väike keskjaam jaotada kahte kuni nelja välisliini ja kuut kuni kolmekümmet nelja siseliini, nagu on näha juuresolevast tabelist. Need arvud on loomulikult algsed, kuna enamjaolt on võimalik kõiki keskjaamu laiendada.
    Võimalik on kasutada välisliinidena nii analoog- kui digitaalliini korraga. Väljahelistamisel tuleb valida ainult liini jaoks eraldatud kood ja teid ühendatakse selle liiniga niipea, kui see on võimalik. Igale abonendile on määratud oma kutsenumber. Näiteks mõnes väiksemas kämpingus on võimalik kasutada numbrina majanumbrit.
    Samuti on võimalik tekitada uksetelefoni jaoks oma abonent, millega luuakse otseühendus selleks määratud teise telefoniga. Seda on mõttekas kasutada siis, kui asutusel on palju pinda, aga mitte kuigi palju töötajaid.
    Välisliin praagitakse välja juhul, kui selle hõivamisel ei teki liinivoolu. Niimoodi suudetakse vältida vaba liini otsimisel suuremate ajavahede teket. Välisliini töö taastatakse alles siis, kui keegi helistab sellel numbril sisse või keegi proovib liini ettenähtud koodi abil. Seejärel taastub ka eelnenud normaalolukord.
    Sellest ei tasu veel järeldada, et telefonikeskjaam on üks ülimalt töökindel abivahend. Asi, mis suudab kogu telefonikeskjaama tööd halvata, on elektrikatkestus. Tavaliselt jäävad töösse ainult need abonendid, millel on otseühendus välisliinidele. Ülejäänud abonendid on aga ühendusest ilma. Selline lahendus pole loomulikult just kõige meeldivam, eriti kui kontor asub näiteks Tallinnas vanalinnas, kus elektrikatkestused pole just haruldased.
    Tavaliselt suunatakse sissetulev kõne selleks määratud abonendile. Kui see on parasjagu kinni, siis hakkab kõne ringlema mööda kontorit, kuni keegi toru võtab või kuni helistaja kannatus katkeb. Kõne ei rända oma suva järgi, vaid järgib abonendile määratud kutsungnimekirja. Samuti on võimalik sissetulevat kõnet endale tõmmata, kui kedagi teist ei ole parasjagu vastu võtmas. Juhul, kui välisliinil puudub kutsungigrupp, saab seda liini kasutada vaid väljahelistamiseks. Kui keegi helistabki sellele liinile, siis keskjaam tõstab korraks toru ja paneb selle jälle hargile, katkestades kohe kõne. Põhiabonent kuuleb seejuures märguannet, väljast helistaja aga ootetooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Karuturud hakkavad ilmet võtma üle maailma Tallinna börsil karuturg käpaga katsuda
Maailma finantsturud näivad üha enam hädas olevat. Suurimad indeksid ja turud on juba kas jõudnud karuturule või vaatavad karuga tõtt. Esmaspäeval jõudis karuturule ka Wall Streeti üks tuntumaid ja vanemaid indekseid, Dow Jonesi tööstuskeskmine.
Maailma finantsturud näivad üha enam hädas olevat. Suurimad indeksid ja turud on juba kas jõudnud karuturule või vaatavad karuga tõtt. Esmaspäeval jõudis karuturule ka Wall Streeti üks tuntumaid ja vanemaid indekseid, Dow Jonesi tööstuskeskmine.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Aktsiaturud on närvilised, peljatakse süngemat stsenaariumi
Aasia turud püüdsid teisipäeval rahuneda pärast paari metsikut päeva ja USA aktsiate järjekordset langust, võlakirjade tootluse tõusu ja valuutaturgude volatiilsust, kuna investorid valmistuvad ülemaailmse majanduslanguse riski suurenemiseks.
Aasia turud püüdsid teisipäeval rahuneda pärast paari metsikut päeva ja USA aktsiate järjekordset langust, võlakirjade tootluse tõusu ja valuutaturgude volatiilsust, kuna investorid valmistuvad ülemaailmse majanduslanguse riski suurenemiseks.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Rikaste TOP: Elon Musk teenib sinu kuupalga 5 sekundiga
Mida on ühist Kristo Käärmannil ja Rihannal? Nad said samal aastal miljardärideks ja ühtlasi olid nad ka oma koduriikides esimesed miljardärid. Seejuures on Rihannal vaid kaks korda rohkem jõukust kui Käärmannil.
Mida on ühist Kristo Käärmannil ja Rihannal? Nad said samal aastal miljardärideks ja ühtlasi olid nad ka oma koduriikides esimesed miljardärid. Seejuures on Rihannal vaid kaks korda rohkem jõukust kui Käärmannil.
Miks Euroopa kardab Giorgia Melonit?
Giorgia Meloni juhitud paremäärmuslik Fratelli d’Italia (Itaalia vennad, FdI) partei viis paremtiiva koalitsiooni Itaalia erakorralistel valimistel võidule, mille kohta Itaalias öeldakse, et see meenutas maavärinat.
Giorgia Meloni juhitud paremäärmuslik Fratelli d’Italia (Itaalia vennad, FdI) partei viis paremtiiva koalitsiooni Itaalia erakorralistel valimistel võidule, mille kohta Itaalias öeldakse, et see meenutas maavärinat.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.