Kümmekonnale töötajale telefonikeskus

Telefonikeskjaama ülespanemiseks peaks kontoris olema kasutusel mõned välisliinid ja töötajate arv lähenema kümnele. Sellisel juhul on igale töötajale oma liini ostmine kallis ja mõttetu.

Mõned süsteemid on algselt ostes odavamad, aga kui tuleb aeg kätte neid laiendada, siis avastatakse, et see käib üle jõu. Enamjaolt tulebki arvestada keskjaama laiendatavusega, sest kunagi ei ole ette teada, millised muudatused on teie firmal ees.

Kõige tavalisem omadus telefonikeskjaama juures on välisliinide jaotamine siseliinide vahel. See peaks olema telefonikeskjaama põhiülesanne. Kui ta seda ei suuda töökindlalt teha, siis ei ole arvatavasti tegemist eriti hea ostuga. Tavaliselt suudab üks väike keskjaam jaotada kahte kuni nelja välisliini ja kuut kuni kolmekümmet nelja siseliini, nagu on näha juuresolevast tabelist. Need arvud on loomulikult algsed, kuna enamjaolt on võimalik kõiki keskjaamu laiendada.

Võimalik on kasutada välisliinidena nii analoog- kui digitaalliini korraga. Väljahelistamisel tuleb valida ainult liini jaoks eraldatud kood ja teid ühendatakse selle liiniga niipea, kui see on võimalik. Igale abonendile on määratud oma kutsenumber. Näiteks mõnes väiksemas kämpingus on võimalik kasutada numbrina majanumbrit.

Samuti on võimalik tekitada uksetelefoni jaoks oma abonent, millega luuakse otseühendus selleks määratud teise telefoniga. Seda on mõttekas kasutada siis, kui asutusel on palju pinda, aga mitte kuigi palju töötajaid.

Välisliin praagitakse välja juhul, kui selle hõivamisel ei teki liinivoolu. Niimoodi suudetakse vältida vaba liini otsimisel suuremate ajavahede teket. Välisliini töö taastatakse alles siis, kui keegi helistab sellel numbril sisse või keegi proovib liini ettenähtud koodi abil. Seejärel taastub ka eelnenud normaalolukord.

Sellest ei tasu veel järeldada, et telefonikeskjaam on üks ülimalt töökindel abivahend. Asi, mis suudab kogu telefonikeskjaama tööd halvata, on elektrikatkestus. Tavaliselt jäävad töösse ainult need abonendid, millel on otseühendus välisliinidele. Ülejäänud abonendid on aga ühendusest ilma. Selline lahendus pole loomulikult just kõige meeldivam, eriti kui kontor asub näiteks Tallinnas vanalinnas, kus elektrikatkestused pole just haruldased.

Tavaliselt suunatakse sissetulev kõne selleks määratud abonendile. Kui see on parasjagu kinni, siis hakkab kõne ringlema mööda kontorit, kuni keegi toru võtab või kuni helistaja kannatus katkeb. Kõne ei rända oma suva järgi, vaid järgib abonendile määratud kutsungnimekirja. Samuti on võimalik sissetulevat kõnet endale tõmmata, kui kedagi teist ei ole parasjagu vastu võtmas. Juhul, kui välisliinil puudub kutsungigrupp, saab seda liini kasutada vaid väljahelistamiseks. Kui keegi helistabki sellele liinile, siis keskjaam tõstab korraks toru ja paneb selle jälle hargile, katkestades kohe kõne. Põhiabonent kuuleb seejuures märguannet, väljast helistaja aga ootetooni.