• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kümmekonnale töötajale telefonikeskus

    Telefonikeskjaama ülespanemiseks peaks kontoris olema kasutusel mõned välisliinid ja töötajate arv lähenema kümnele. Sellisel juhul on igale töötajale oma liini ostmine kallis ja mõttetu.
    Mõned süsteemid on algselt ostes odavamad, aga kui tuleb aeg kätte neid laiendada, siis avastatakse, et see käib üle jõu. Enamjaolt tulebki arvestada keskjaama laiendatavusega, sest kunagi ei ole ette teada, millised muudatused on teie firmal ees.
    Kõige tavalisem omadus telefonikeskjaama juures on välisliinide jaotamine siseliinide vahel. See peaks olema telefonikeskjaama põhiülesanne. Kui ta seda ei suuda töökindlalt teha, siis ei ole arvatavasti tegemist eriti hea ostuga. Tavaliselt suudab üks väike keskjaam jaotada kahte kuni nelja välisliini ja kuut kuni kolmekümmet nelja siseliini, nagu on näha juuresolevast tabelist. Need arvud on loomulikult algsed, kuna enamjaolt on võimalik kõiki keskjaamu laiendada.
    Võimalik on kasutada välisliinidena nii analoog- kui digitaalliini korraga. Väljahelistamisel tuleb valida ainult liini jaoks eraldatud kood ja teid ühendatakse selle liiniga niipea, kui see on võimalik. Igale abonendile on määratud oma kutsenumber. Näiteks mõnes väiksemas kämpingus on võimalik kasutada numbrina majanumbrit.
    Samuti on võimalik tekitada uksetelefoni jaoks oma abonent, millega luuakse otseühendus selleks määratud teise telefoniga. Seda on mõttekas kasutada siis, kui asutusel on palju pinda, aga mitte kuigi palju töötajaid.
    Välisliin praagitakse välja juhul, kui selle hõivamisel ei teki liinivoolu. Niimoodi suudetakse vältida vaba liini otsimisel suuremate ajavahede teket. Välisliini töö taastatakse alles siis, kui keegi helistab sellel numbril sisse või keegi proovib liini ettenähtud koodi abil. Seejärel taastub ka eelnenud normaalolukord.
    Sellest ei tasu veel järeldada, et telefonikeskjaam on üks ülimalt töökindel abivahend. Asi, mis suudab kogu telefonikeskjaama tööd halvata, on elektrikatkestus. Tavaliselt jäävad töösse ainult need abonendid, millel on otseühendus välisliinidele. Ülejäänud abonendid on aga ühendusest ilma. Selline lahendus pole loomulikult just kõige meeldivam, eriti kui kontor asub näiteks Tallinnas vanalinnas, kus elektrikatkestused pole just haruldased.
    Tavaliselt suunatakse sissetulev kõne selleks määratud abonendile. Kui see on parasjagu kinni, siis hakkab kõne ringlema mööda kontorit, kuni keegi toru võtab või kuni helistaja kannatus katkeb. Kõne ei rända oma suva järgi, vaid järgib abonendile määratud kutsungnimekirja. Samuti on võimalik sissetulevat kõnet endale tõmmata, kui kedagi teist ei ole parasjagu vastu võtmas. Juhul, kui välisliinil puudub kutsungigrupp, saab seda liini kasutada vaid väljahelistamiseks. Kui keegi helistabki sellele liinile, siis keskjaam tõstab korraks toru ja paneb selle jälle hargile, katkestades kohe kõne. Põhiabonent kuuleb seejuures märguannet, väljast helistaja aga ootetooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Investori kogemus: kriisiks valmistumisel võib kaotada palju rohkem
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Raadiohommikus: ärikinnisvara trendidest ja IT-sektori tööjõuprobleemidest
US Real Estate'i juhatuse esimehe Aavo Kokaga räägime ärikinnisvara trendidest ja sellest, kui oluline roll on COVIDiga võitluses ruumide ventilatsioonil.
US Real Estate'i juhatuse esimehe Aavo Kokaga räägime ärikinnisvara trendidest ja sellest, kui oluline roll on COVIDiga võitluses ruumide ventilatsioonil.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.