Koger & Sumbergi finantsdirektori Margus Kaasiku sõnul on ehitustööde suvine hoogustumine Eestis iga-aastane tendents. «Talvel ja kevadel ei jõuta lepinguid sõlmida ning tööde hulk saavutab haripunkti suvel ja sügisel ja see kestab kuni talveni,» selgitas ta.

Ka ASi Feer peadirektori Ivo Kollo ütlusel sõlmitakse enamik lepinguid teises kvartalis, mil tellijad jõuavad investoritega kokkuleppele ehitiste finantseerimiste suhtes. «Töid saaks alustada juba märtsis-aprillis,» ütles ta. Iga-aastane ehitustööde mahu langus saabub jaanuari keskpaigas, ütleb peadirektor. Võrreldes eelmise aastaga on tööde maht Eesti ehitusturul suurenenud kuni 10 protsenti, hindab Kollo.

ASi Remet juhatuse esimehe Aivar Lehtmetsa sõnul suurendab ehitustööde hulka ka küttekulude suurenemine pärast juunikuist elektri hinna tõusu.

Nõudlus katuste ehitamise ja akende vahetamise järele on tema hinnangul pidevalt suurenenud. «Energiamajandusse tehtud investeeringud tasuvad ennast 4--5 aastaga kindlasti ära,» on Lehtmets veendunud. Samuti tõi suvi kaasa fassaadide ehitamise ja haljastustööde suurenemise, lisas ta.

Uusehituste osatähtsus on Lehtmetsa hinnangul jäänud järjest väiksemaks. «Üks eramajade ehitamise buum Eestis on möödas ja ma loodan, et inimesed valmistuvad järgmiseks,» on Lehtmets optimistlik.

ASi Tallinna Restauraator juhatuse esimehe Toivo Lepiku sõnul on suvel eriti palju suurenenud nõudlus fassaadide ja katuste ehitamise järele, mida ongi kõige parem teha suvel. «Neid töid nõutakse meilt rohkem, kui me teha jõuame,» on Lepik avameelne.

EMV ehitusdirektori Peep Siitami sõnul ei ole Eesti ehitusturu kohta piisavalt täpset statistikat, mis teeb tööde kasvu hindamise raskeks. Tema hinnangul suurenevad ehitusmahud sellel aastal ainult 1--3 protsenti. Samuti võimaldab moodne tehnoloogia ehitada aasta läbi, lisab ta.

Aivar Lehtmetsa sõnul põhjustab talvel ehitamine kütmise tõttu lisakulusid, mis paratamatult tõstab tööde hinda.

Ivo Kollo sõnul on aastasisesed hüpped ehitustööde mahtudes Lääne-Euroopas juba minevik. «Tehnoloogia võimaldab ehitada kogu aasta jooksul ning aeg maksab seal palju,» selgitab ta.

Ülisuurt hüpet ehituses Kollo sõnul lähiajal vaevalt et tuleb. Üleüldine ehituspalavik saaks tema sõnul maad võtta ainult siis, kui näiteks pankade laenuintressid lähiajal langevad ja kõik kavandatavad kinnisvaraprojektid hoo sisse saavad, ennustab ta.