Poola majandusedu varjatud nõrkused

President Aleksander Kwasniewski, sile ja ladus ekskommunist, on hoidnud suunda läänele ilma idanaabrit pahandamata. Äsja ühines Poola OECDga, riik on Euroopa Liitu ja NATOsse pürgivate riikide reas esirinnas. Poola progress ei kulge aga otsejoones.

?okiteraapia, mis pani kuus aastat tagasi aluse kiirele majanduskasvule, tõi kaasa ebakindluse miljonitele farmeritele, pensionäridele, bürokraatidele ning teistele riigiametnikele. See on põhjus, miks poolakad hääletasid 1993. a näiliselt kindlama minevikuaja kasuks. Sündis ekskommunistidest demokraatliku vasakliidu ning talurahvapartei liit.

Liidul on õnnestunud sobitada valijate ootused vabaturureformide vajadustega, millest olulisimad on range eelarvepoliitika, mis tagab valuuta stabiilsuse, ning turu vabastamine, mis on vajalik majanduse konkurentsivõime säilitamiseks.

Siiski balansseerib liit noateral. Ees seisavad valulised reformid ning järgmise aasta parlamendivalimised. Vähimgi vääratus võib elustada parempoolsed jõud, kelle lipukandjaks on endine peaminister Jan Olszewski.

Nii nagu ekskommunistid paar aastat tagasi, teeb ka Olszewski panuse rahulolematusele. Põhirelvaks on natsionalistlik populism, mis paneb kõik probleemid korrumpeerunud kommunistliku nomenklatuuri jätkuva mõjuvõimu süüks.

Olszewski revolutsiooni põhijooned on ähmased. Poolale on «eluliselt tähtis» NATOga ja ELiga ühineda, hoogustada tuleb erastamist ning välisinvesteeringuid, ütleb ta. Samas lubab Olszewski kehtestada imporditollid ning alandada intressimääru.

Võiduks vajavad parempoolsed liitlasi. Kas selleks saab Solidaarsuse ametiühinguliikumine, selgub edaspidi.

Ka vasakjõudude hulgas esineb ebakõlasid. Hõõrumine valitsusliidu ekskommunistide ning talurahvapartei vahel jääb reformidele jalgu. Nii sõdis talurahvapartei vastu seadusele, mis võimaldab välismaalastel maad osta. Seadus ei ole aga üksnes tingimuseks Poola liikmelisusele OECDs, vaid ka parimaks mooduseks maapiirkondadesse töökohti loovate investeeringute saamiseks.

Ambivalentsus valitsusliidus võib kahjustada sotsiaalkindlustuse reformi, mille aastadefitsiit moodustab 5% Poola SKTst. Reformita võib puudujääk süveneda igal aastal 1% võrra SKTst, viies üles inflatsiooni ning intressimäärad ja pidurdades kasvu, mis on Poolale ainus võimalus eelarvedefitsiidi ohjamiseks. Valitsusel tuleb tõsta pensioniiga ning aeglustada sotsiaalabisummade kasvutempot, riskides 9 miljoni pensionäri põlgusega.

Kiusatus on reformidega viivitada, lootes sellele, et jõudne majanduskasv kannab praeguse valitsuse järgmisel aastal võimule tagasi. Ükski buum ei kesta igavesti. Kui Kwasniewski valitsus verest välja lööb nüüd, mil minekul on hoogu, võib tuulte pöördudes avaneda uks Olszewski-sugustele populistidele. ©THE ECONOMIST NEWSPAPER LTD, LONDON 1996