Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kunda sadam jääb kitsaks
Aadu Nurmsalu sõnul on firmade huvi sadama vastu pidevalt suurenenud ja sadama kaks kaid on kogu aeg töös.
Ida- ja Kesk-Eestis asuvate firmade kõrval kasutavad sadama teenuseid üha rohkem ka Lõuna-Eesti firmad, lausus Nurmsalu.
Sadama omaniku Kunda-Nordic Tsemendi haldusdirektori Arvo Vainlo sõnul napib tehasel aga sadama laiendamiseks lähiaastatel raha. Alates 1993. aastast on Kunda tsemenditehas investeerinud Kunda sadama väljaehitamisse üle saja miljoni krooni.
Ka 300 miljonit krooni tsemenditehase arendamiseks ootavad tagasimaksmist, põhjendas Vainlo vahendite nappust sadama arendamiseks.
Vaatamata laevatatavuse vähenemisele Eestis ja talvisele jäävangistusele on Kunda sadama kaubakäive püsinud eelmise aastaga võrdsel tasemel.
Üle poole sadama kaubakäibest moodustab Kunda-Nordic Tsemendi toodangu eksport.
«Kunda sadamal kui ainukesel arvestataval sadamal Tallinnast ida pool on arenguks kahtlemata perspektiivi ja tema laiendamise mõte on kogu aeg päevakorral,» rääkis Vainlo.
Pärnu sadama direktori Peeter Volkovi sõnul suvepealinna sadama laiendamist kavas ei ole. Pärnu sadam ei tööta kaugeltki oma täie võimsuse juures ja on võimeline teenindama palju rohkem kliente, lisas ta.
Paldiski Sadamate ASi tegevdirektori Heldur Suuna ütlusel ületavad ka rekonstrueeritavate Paldiski Põhja- ja Lõunasadama võimsus klientide arvu.
Tallinna tehnikaülikooli dotsendi Aare Uustalu ütlusel on riigile kuuluvate Tallinna sadamate arendamisele Eestis liialt palju tähelepanu pööratud. «Teised Eesti sadamad on jäänud tähelepanu alt kõrvale ning vahe pealinna ja teiste kaubasadamate suurustes on liiga suur,» märkis ta.
Peeter Volkovi ütlusel toimib konkurents sadamate vahel eelkõige odavate kaupade väljaveo osas, mille omahinnas on suur osatähtsus just transpordikuludel. Heaks näiteks on Eestis levinud turvas, ütles ta. Sadamate teenusehinnad on Volkovi ütlusel ligilähedaselt võrdsed. «Iga sadam otsib oma turuni??i,» lisas Volkov.
«Peamine konkurents on Kesk-Eestis, kus firmadel on valida peaaegu kõigi sadamate vahel,» ütles Volkov. Kundal on ka Põhja-Eesti võimaluste ärakasutamisel Volkovi ütluse kohaselt perspektiivi.
Mõni aeg tagasi avaldas Sillamäe linnavalitsus valmisolekut ehitada ka Sillamäele sadam. Kuigi ideest olid huvitatud paljud suured Kirde-Eesti ettevõtted, pole tänaseni sadama ehitamiseks veel investeeringuid leitud.
Volkovi sõnutsi ei tasu Eesti läänerannikule veel ühe sadama ehitamine ennast majanduslikult lihtsalt ära.
Ka Heldur Suun suhtus Eestisse veel ühe arvestatava sadama rajamise ideesse skeptiliselt.