• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kunda sadam jääb kitsaks

    Aadu Nurmsalu sõnul on firmade huvi sadama vastu pidevalt suurenenud ja sadama kaks kaid on kogu aeg töös.
    Ida- ja Kesk-Eestis asuvate firmade kõrval kasutavad sadama teenuseid üha rohkem ka Lõuna-Eesti firmad, lausus Nurmsalu.
    Sadama omaniku Kunda-Nordic Tsemendi haldusdirektori Arvo Vainlo sõnul napib tehasel aga sadama laiendamiseks lähiaastatel raha. Alates 1993. aastast on Kunda tsemenditehas investeerinud Kunda sadama väljaehitamisse üle saja miljoni krooni.
    Ka 300 miljonit krooni tsemenditehase arendamiseks ootavad tagasimaksmist, põhjendas Vainlo vahendite nappust sadama arendamiseks.
    Vaatamata laevatatavuse vähenemisele Eestis ja talvisele jäävangistusele on Kunda sadama kaubakäive püsinud eelmise aastaga võrdsel tasemel.
    Üle poole sadama kaubakäibest moodustab Kunda-Nordic Tsemendi toodangu eksport.
    «Kunda sadamal kui ainukesel arvestataval sadamal Tallinnast ida pool on arenguks kahtlemata perspektiivi ja tema laiendamise mõte on kogu aeg päevakorral,» rääkis Vainlo.
    Pärnu sadama direktori Peeter Volkovi sõnul suvepealinna sadama laiendamist kavas ei ole. Pärnu sadam ei tööta kaugeltki oma täie võimsuse juures ja on võimeline teenindama palju rohkem kliente, lisas ta.
    Paldiski Sadamate ASi tegevdirektori Heldur Suuna ütlusel ületavad ka rekonstrueeritavate Paldiski Põhja- ja Lõunasadama võimsus klientide arvu.
    Tallinna tehnikaülikooli dotsendi Aare Uustalu ütlusel on riigile kuuluvate Tallinna sadamate arendamisele Eestis liialt palju tähelepanu pööratud. «Teised Eesti sadamad on jäänud tähelepanu alt kõrvale ning vahe pealinna ja teiste kaubasadamate suurustes on liiga suur,» märkis ta.
    Peeter Volkovi ütlusel toimib konkurents sadamate vahel eelkõige odavate kaupade väljaveo osas, mille omahinnas on suur osatähtsus just transpordikuludel. Heaks näiteks on Eestis levinud turvas, ütles ta. Sadamate teenusehinnad on Volkovi ütlusel ligilähedaselt võrdsed. «Iga sadam otsib oma turuni??i,» lisas Volkov.
    «Peamine konkurents on Kesk-Eestis, kus firmadel on valida peaaegu kõigi sadamate vahel,» ütles Volkov. Kundal on ka Põhja-Eesti võimaluste ärakasutamisel Volkovi ütluse kohaselt perspektiivi.
    Mõni aeg tagasi avaldas Sillamäe linnavalitsus valmisolekut ehitada ka Sillamäele sadam. Kuigi ideest olid huvitatud paljud suured Kirde-Eesti ettevõtted, pole tänaseni sadama ehitamiseks veel investeeringuid leitud.
    Volkovi sõnutsi ei tasu Eesti läänerannikule veel ühe sadama ehitamine ennast majanduslikult lihtsalt ära.
    Ka Heldur Suun suhtus Eestisse veel ühe arvestatava sadama rajamise ideesse skeptiliselt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olivia Kranich: nullbürokraatiat lubav riik kehtestab uue aruandekohustuse
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Autoriõiguse seaduse muudatused panevad ettevõtjale eurodirektiivi toel kohustuse autoritele ja esitajatele nende teoste kasutamise kohta põhjalikult aru anda. Suvel jõustuvas õigusaktis on mitu segaseks jäävat asjaolu, ennekõike tähendab muudatus aga ettevõtjale kasvavat halduskoormust, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Olivia Kranich.
Balti börsid taastuvad täna eilsest langusest
Eilne punane börsipäev on täna asendunud kasvuga ning mitmed Tallinna börsi aktsiad on tugevalt plusspoolel.
Eilne punane börsipäev on täna asendunud kasvuga ning mitmed Tallinna börsi aktsiad on tugevalt plusspoolel.
Muuda oma ettevõtte IT taristu turvaliseks Fortinet lahenduste abil
“E-teenuste areng ja kaugtöö levik toob endaga kaasa järjest rohkem turvariske ning tekitab ettevõtete IT-valdkonnas juurde aina keerukamaid väljakutseid. Seetõttu tõuseb ettevõtte IT ökosüsteemile tähelepanu pööramine päevakorda nii suurte kui ka väikeste ettevõtete plaanides,” selgitas Atea IT infra arhitekt Ervi Teearu.
“E-teenuste areng ja kaugtöö levik toob endaga kaasa järjest rohkem turvariske ning tekitab ettevõtete IT-valdkonnas juurde aina keerukamaid väljakutseid. Seetõttu tõuseb ettevõtte IT ökosüsteemile tähelepanu pööramine päevakorda nii suurte kui ka väikeste ettevõtete plaanides,” selgitas Atea IT infra arhitekt Ervi Teearu.
Lauri Meidla: mu kõige kallima vea teevad investorid sel aastal järele
Investor Lauri Meidla jagas täna investor Toomase konverentsil oma kõige karmimaid investeerimisvigu. Tema sõnul on eksimusi 30-40 ja pihta saamisi kordades vähem. Eelmise aasta kalleim viga aga maksab talle kätte aastaid.
Investor Lauri Meidla jagas täna investor Toomase konverentsil oma kõige karmimaid investeerimisvigu. Tema sõnul on eksimusi 30-40 ja pihta saamisi kordades vähem. Eelmise aasta kalleim viga aga maksab talle kätte aastaid.