Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Reisibüroo petmiseks on mitmeid võimalusi

    Mõni aeg tagasi pöördus Eesti ühe suurema reisibüroo Hermann Reisid poole keegi Heiko Kotkas, kes tutvustas ennast kaitseministeeriumi esindajana ja nõudis kiiresti lennukipileteid Ameerikasse. Kuna kaitseministeerium on Hermann Reiside alaline klient, soostus reisibüroo töötaja müüma talle üle 10 000kroonise maksumusega lennupileteid järelmaksuga.
    Hermann Reiside juhatuse esimehe Arvi Karotami sõnul esines mees enesekindlalt ning seetõttu ei küsitud talt ka mingeid dokumente. Kui reisibüroo hakkas huvi tundma aga raha laekumise vastu, selgus, et Heiko Kotkase nimelisel mehel pole kaitseministeeriumiga mingit seost. Mehe asukoht on tänaseni teadmata ja reisibüroo oma rahast ilma.
    Karotam ootab kohtulahendit ka vaidlusele ärimees Tarmo Rängiga, kelle firmast Ränk ja Ko on kahel töötajal tasumata Itaalia äripartneri juurde sõiduks saadud reisipaketi eest 30 000 krooni.
    Rängi väitel lubasid piletite eest tasuda itaallased ja seda teadis ka reisibüroo. Ränk räägib, et Itaaliast laekus küll maksekorraldus, kuid mitte raha. Reisibüroo peab aga nüüd itaallastega ise asjad korda ajama, lisab ta ärritunult.
    Ränk oli klient, kelle vastu oli tekkinud usaldus ning kellele jäeti võimalus tasuda reisipaketi eest peale reisilt naasmist, ohkab Karotam.
    Karotami sõnul pole sääraseid juhuseid küll palju, kuna tänavalt sisse astuja reisiteenuseid järelmaksuga ei saa ning soodusmaksetingimused on vaid püsiklientidel.
    Hermann Reiside üks suuremaid võlglasi on üle poole aasta tagasi tegevuse lõpetanud Inreko Tours, kelle emafirma Inreko pole 12 000 krooni suurust võlga tasunud.
    Kõige rohkem peavalu on reisibüroodele valmistanud sportlased, eriti korvpalliklubid. Hiljuti tuli ilmsiks korvpalliklubi BC Tallinn reklaamiagendi Merike Valsi osav sahkerdamine korvpallurite jaoks ette nähtud lennukipiletitega.
    Kahjukannatajaks osutus ka klubi ise, kes peab kinni maksma Valsi poolt korvpalliklubi garantiikirja alusel tehtud kulutusi. Täna on Valsi asi eeluurimisel keskkriminaalpolitseis.
    Ka Hermann Reiside valusaim löök on seotud korvpalliga. 1991/1992. aastal maksis büroo kinni Kalevi korvpalliklubi euroliiga sõidud. Selle eest pidi reisibüroole laekuma euroliiga televisiooniülekannete raha, millest tänaseni pole jälgegi. Kohtuprotsess Kalevi võlga garanteerinud Rafteri vastu küll võideti, kuid Rafter oli selleks ajaks juba pankrotis ja miljon krooni jäi saamata.
    Reisibüroo Reisiekspert turistide vastuvõtu osakonna juhi Kadri Randvee sõnul tekitavad peavalu inimesed, kes broneerivad mitmes büroos reisipaketid lootuses leida kõige odavam reisimisvõimalus, pärast aga jätavad broneeringud annulleerimata. Sellega toovad nad reisibüroole kaela pahandusi ja trahve.
    Samuti on Randvee sõnul riskimoment alati olemas siis, kui välisturisti Eestisse jõudes ei ole raha siinse reisibüroo kontole veel laekunud. Kuigi klient on saatnud faksi teel maksekorralduse koopia, pole teada, kas tegemist on originaalkoopia või võltsinguga.
    Võltsitud maksekorralduste kasutamise probleem on terav ka Eestist välja reisimisel, kuna raha kontole laekumist ei suuda reisibüroo ja lennufirma alati kontrollida. Möödunud aastal jäid reisibürood ilma suurtest summadest ka katteta garantiikirjade tõttu.
    Reisibüroo CDS Reisid juhatuse esimehe Veiko Lõhmuse sõnul toimib süsteem järgmiselt. Klient tuleb reisibüroosse ja tellib näiteks kümme piletit Helsingist New Yorki. Tasudes osa kogusummast, esitab klient ülejäänud summale garantiikirja suvaliselt riiulifirmalt.
    Reisibüroo väljastab piletid, kuid kuna firmadevaheline arveldamine toimub üks-kaks korda kuus, saab klient võimaluse piletid lennukompaniile tagasi müüa. Reisibüroole jääb aga katteta garantiikiri.
    Ligi 300 000 krooni on klientidele võlgu Tartu reisiklubi Rover omanik Rein Rohtla, kes reklaamis välja ning müüs odavaid reise Euroopasse. Mitmed reisid jäid toimumata ning klientidel raha tagasi saamata.
    Veiko Lõhmuse ütlusel mängis Rohtla selle peale, et tegemist oli suhteliselt väikeste, paarituhandekrooniste summadega ning seetõttu on ka inimeste viha väiksem. Praegu uurib Rohtlaga seonduvat keskkriminaalpolitsei majanduspolitsei osakond.
    Eesti turismifirmade liit on arutanud mõtet koostada petturitest must nimekiri, kuid kuna juriidiline alus selleks puudub, jääb üle vaid nende kohta tihedamalt infot vahetada.
    Sel aastal on oodata lääne turistide kindlustuspettuste lainet Eestis, ennustab Lõhmus. «Kui näiteks Eestis läheb katki buss, kus on peal 50 Prantsuse memme-taati, siis on nad varmad nõudma poolt miljonit krooni,» toetub ta maailmapraktikale.
    Samuti on Lõhmus veendunud, et ilmselt hakkab ka Eestis levima meelega reisimarsruutide muutmine, et siis hiljem selle eest kompensatsiooni nõuda.
    Uue kindlustusliigina on mitmed Eesti kindlustusseltsid turule toonud reisibüroode vastutuse kindlustuse.
    Salva kindlustuse vastutuskindlustuse projektijuhi Kersti Meri sõnul peaks kliendil hüvituse kättesaamist lihtsustama eelkõige reisibüroode vastutuskindlustus. Kui reisibürool on sõlmitud vastutuskindlustus, siis maksab kliendile kahjutasu kindlustusselts, kes õiendab arved reisibürooga hiljem ise.
    Meri tunnistab, et vastutuskindlustuse kehtestamine võib esile kutsuda tahtlikke kindlustuspettusi.
    «Kui tegemist on ilmselge tahtliku pettusega, siis kindlustus seda mingil juhul ei kata. Näiteks kui on ikka selge, et vahemaa lennuväljale jõudmiseks oli antud ajaga läbitav,» on Meri resoluutne. Kuid lisab, et samas kompenseerib kindlustus kahjutasu, kui näiteks reisibüroo töötaja on müünud kliendile pileti, millega ta ei jõua järgmisele lennukile ümber istuda.
    Vastutuskindlustus katab Meri sõnul vaid reaalse rahalise kahjunõude, ei hüvita aga näiteks moraalset kahju. «Muidugi on kliendil, kes on pidanud kuskil Somaalias öö läbi näljahädalisi lapsi vaatama, õigus pöörduda kohtu poole, kes otsustab, kas me peame moraalse kahju hüvitama või mitte,» toob ta näite erandlikest juhtudest.
    Reisibüroo Estravel tegevdirektor Aivo Takis aga ei pea vastutuskindlustust sellisel kujul vajalikuks.
    «Meie müüme oma klientidele ainult teenuseid, mille konkreetne osutaja (lennukompanii, laevafirma jne) on vastutus- ja kompenseerimisvõime juba oma vastutuskindlustuse abil tõestanud,» leiab ta. Takis ei kasuta hankijate teenuseid, millega võib kliendi ees kriitilises situatsioonis hätta jääda. Näiteks eraisikule kuuluv buss, peremajutus, rahvusvahelisse lennundusorganisatsiooni IATAsse mittekuuluv lennufirma, nimetab Takis reisibüroole ohtlikke karisid.
    Mis puutub oma töötajate tehtud inimlike vigade hüvitamisse, siis siin on oluline ainult see, kas klient saab hüvituse või mitte, märgib Takis.
    Kas kulu kompenseerib kindlustus või reisibüroo, ei oma tarbija jaoks enam tähtsust, ei usu Takis, et reisibüroodele pakutav valmis kindlustustoode niipea Eestis tekiks.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.