Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Automaatvastajaga lauatelefonid suudavad asendadada väiksemat telefonikeskjaama

    Kui kunagi peeti telefoni kiiresti kaduvikku minevaks nähtuseks, siis praegu on telefon saanud igapäevaelu lahutamatuks osaks.
    Mõeldamatu on asutuse või ettevõtte ladus infovahetus ilma telefonita, ei oska ette kujutadagi, kuidas teistmoodi ühendust võtta sadu kilomeetreid eemal asuva isikuga.
    Lauatelefoni ostule mõeldes tõden, et valik on niivõrd lai, et üha rohkem tuleb ette juhtumeid, kus enam ei huvita toote kasulikkus, vaid hoopiski hind. Tehnoloogia tormilisele arengu tulemusena on lauatelefonid muutunud omadustelt ligilähedaseks arvutile.
    Praegu peetakse telefoni juures standardiks mikrofoni, valjuhääldi, viimase numbri korduse jms olemasolu.
    Kontorites on loomulikult vajalikud lauatelefonid, mille mällu on võimalik kanda juba mitmekümmend numbrit. Selle võimalusega hoitakse kokku hulgaliselt aega suhtlemaks näiteks alaliste klientidega.
    Kui kedagi toru tõstmas pole, täidab vastaja aset automaatvastaja, mida meie inimesed veel veidi kasutada pelgavad.
    Telefonidel kasutatav digitaalne numbrinäit tuleb arvatavasti kasuks igaühele. Tänu numbrinäidule saate te poole helistamise pealt oma eksimuse ära hoida ja samas ka võite loomulikult kiiremini ühendust saada.
    Numbrinäidu funktsiooniks ei ole sugugi ainult väljamineva kõne numbri näitamine.
    LCD paneel suudab näidata hulga praktilist infot. Kasutajasõbralikumad numbrinäidud on suured ja neilt võib näha korraga mitu rida, seega on võimalik juhatada kasutajat läbi mitme funktsiooni vajaliku tulemuseni.
    Mõned paneelid suudavad näidata ka lühiteateid nagu: «Tulen kell kolm», «Olen koosolekul», jne. Samuti võib paneel näidata, kes parasjagu teile helistab või mis numbrilt helistatakse.
    See eeldab aga telefonikeskuse poolset toetust signaali edastamisel. Analoogliinil ei ole seda kindlasti võimalik tuvastada.
    Üpris edukalt on võimalik kasutada ka mikrofoni ja valjuhääldit, kuigi alati ei saa olla rahul valjuhääldi helikvaliteediga, tekib tunne nagu räägitaks ämbrisse.
    Samuti pole võimalik kasutada neid omadusi lärmakates kohtades, kuna sel juhul annab eriti tugevalt tunda valjuhääldi suhteliselt nõrk võimendus, mille tagajärjel on kuulda ainult kõmisevat joru.
    Sellegipoolest võimaldavad mikrofon ja valjuhääldi jätta telefoniga rääkides mõlemad käed vabaks, see teeb lihtsamaks kas paberites sobramise või arvuti kasutamise.
    Kuigi automaatvastaja on kasutamist leidnud juba pikemat aega, ei ole kõik inimesed veel harjunud jätma teadet masinasse.
    Enamasti katkestatakse automaatvastajale suunatud kõne või minnakse liiale ja räägitakse liiga pikk jutt, mille tulemusel eelmised kõned ei mahu enam lindile.
    Viimasel ajal kasutatakse ka digitaalset helisalvestust, kus arvuti registreerib sissetulnud kõne aja ja kuupäeva ning salvestab selle kas digitaalselt arvutisse või siis lindimakile. Väiksemates firmades on selline võimalus juba tugevalt maad võtmas.
    Automaatvastajad on leidnud massilist kasutust kodudes. Põhjuseks on loomulikult see, et inimesed tavatsevad tööl käia.
    Eriti kui on tegemist liikuva tööga, siis pole tavaliselt ühendust ja seejuures ongi kõige kindlamaks viisiks info edastamisel teate jätmine kodusele automaatvastajale.
    Kuid siin on oht, et kassett saab täis ja uued teated lindistatakse varasemate kuulamata kõnede peale.
    Praegu on ka lauatelefonid saavutanud taseme, kus nad suudavad asendada väiksemat telefonikeskjaama.
    Telefone on võimalik ühendada samuti kui tavalisi paralleeltelefone. Võimalik on kõnede suunamine, seejuures on välistatud kõne pealtkuulamine paralleelaparaadiga.
    Pole isegi vajadust luua eraldi kaabeldust välisliini jaoks, kõik töötab juba olemasoleval liinil. Tuleb ainult ühendada telefonid kaabliga ja masinale selgeks teha, mis number tal siseliinil on antud.
    Võimalik on välja arendada enda vajadustele sobiv süsteem, millega on suunatud kõik väliskõned ühte konkreetsesse punkti, näiteks sekretärile, ja sealt edasi saab juba ühendada kõnet kellele parasjagu vaja.
    Suunamisel on loomulik, et on jäetud võimalus ette teatada, kes parasjagu helistab.
    Telefonidel asetsevad indikaatorid annavad teada, kas mõni välisliin või siseliin on parasjagu kinni, et ei tekiks segadust.
    Välja helistamisel annab aparaat automaatselt esimese vaba liini teie kasutusse ja kui parasjagu ei ole vaba liini, siis saab ta seda ootama jääda, ja kui liin on vabanenud, annab sellest märku.
    Ostes endale telefoni, tuleks kindlasti jälgida, mis liigi valimist ta kasutab. Suuremal osal telefonidel on võimalik valida pulss- ja toonvalimise vahel, aga on ka telefone, mis kasutavad ainult toonvalimist.
  • Hetkel kuum
Kaitse-eelarvet saaks ja tuleks samuti kärpida
Eriti just praegusel ajal ei tohiks kaitsevaldkonnas ühtegi padrunit niisama õhku tulistada. Ka paukpadrunit mitte, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eriti just praegusel ajal ei tohiks kaitsevaldkonnas ühtegi padrunit niisama õhku tulistada. Ka paukpadrunit mitte, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti börsidel oli märkimisväärse käibega päev
Kõik Balti aktsiaturud lõpetasid märkimisväärselt suure käibega päeva rohelises. Balti koondindeks edenes +0,18%, Tallinna börs +0,09%, Riia börs +1,14% ning Vilniuse börs +0,37%.
Kõik Balti aktsiaturud lõpetasid märkimisväärselt suure käibega päeva rohelises. Balti koondindeks edenes +0,18%, Tallinna börs +0,09%, Riia börs +1,14% ning Vilniuse börs +0,37%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Ühest Eesti kalleimast festivalist lõikavad kasu ka väikeettevõtjad
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Suviste suurüritustega kaasnevatest rahvamassidest kasu lõikamiseks ei pea olema suurtootja, masstoitlustaja või hotelliomanik, rääkisid ürituskorraldajad saates „Turismitund“.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Karl-Eduard Salumäe: autode keeduvorstiindeks näitab, et inimestel on kitsas käes
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Pilguheit autode rehvidele annab tunnistust sellest, et inimeste rahakottides on surve sees, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Kui ise ei jõua enam müüa: Eesti korvpallimeistri leidlik viis uute partnerite leidmiseks
Spordis on keerulised ajad. Majanduse pikk vindumine on mõjutanud ettevõtete turunduseelarveid ning kärbetest ei ole pääsenud ka korvpall. Kõige selle valguses sõlmis Eesti meister BC Kalev/Cramo koostöölepingu Infopangaga, kes tegeleb igapäevaselt oma klientidele uute koostööpartnerite leidmisega.
Spordis on keerulised ajad. Majanduse pikk vindumine on mõjutanud ettevõtete turunduseelarveid ning kärbetest ei ole pääsenud ka korvpall. Kõige selle valguses sõlmis Eesti meister BC Kalev/Cramo koostöölepingu Infopangaga, kes tegeleb igapäevaselt oma klientidele uute koostööpartnerite leidmisega.
Pankade võitlus klientide pärast tõi marginaali allapoole
Pankade tihenenud võitlus väiksema hulga klientide pärast on uute eluasemelaenude keskmise marginaali allapoole toonud, lisaks on ka euribor soodsam.
Pankade tihenenud võitlus väiksema hulga klientide pärast on uute eluasemelaenude keskmise marginaali allapoole toonud, lisaks on ka euribor soodsam.