Uudised
31. juuli 1996 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Automaatvastajaga lauatelefonid suudavad asendadada väiksemat telefonikeskjaama

Kui kunagi peeti telefoni kiiresti kaduvikku minevaks nähtuseks, siis praegu on telefon saanud igapäevaelu lahutamatuks osaks.

Mõeldamatu on asutuse või ettevõtte ladus infovahetus ilma telefonita, ei oska ette kujutadagi, kuidas teistmoodi ühendust võtta sadu kilomeetreid eemal asuva isikuga.

Lauatelefoni ostule mõeldes tõden, et valik on niivõrd lai, et üha rohkem tuleb ette juhtumeid, kus enam ei huvita toote kasulikkus, vaid hoopiski hind. Tehnoloogia tormilisele arengu tulemusena on lauatelefonid muutunud omadustelt ligilähedaseks arvutile.

Praegu peetakse telefoni juures standardiks mikrofoni, valjuhääldi, viimase numbri korduse jms olemasolu.

Kontorites on loomulikult vajalikud lauatelefonid, mille mällu on võimalik kanda juba mitmekümmend numbrit. Selle võimalusega hoitakse kokku hulgaliselt aega suhtlemaks näiteks alaliste klientidega.

Kui kedagi toru tõstmas pole, täidab vastaja aset automaatvastaja, mida meie inimesed veel veidi kasutada pelgavad.

Telefonidel kasutatav digitaalne numbrinäit tuleb arvatavasti kasuks igaühele. Tänu numbrinäidule saate te poole helistamise pealt oma eksimuse ära hoida ja samas ka võite loomulikult kiiremini ühendust saada.

Numbrinäidu funktsiooniks ei ole sugugi ainult väljamineva kõne numbri näitamine.

LCD paneel suudab näidata hulga praktilist infot. Kasutajasõbralikumad numbrinäidud on suured ja neilt võib näha korraga mitu rida, seega on võimalik juhatada kasutajat läbi mitme funktsiooni vajaliku tulemuseni.

Mõned paneelid suudavad näidata ka lühiteateid nagu: «Tulen kell kolm», «Olen koosolekul», jne. Samuti võib paneel näidata, kes parasjagu teile helistab või mis numbrilt helistatakse.

See eeldab aga telefonikeskuse poolset toetust signaali edastamisel. Analoogliinil ei ole seda kindlasti võimalik tuvastada.

Üpris edukalt on võimalik kasutada ka mikrofoni ja valjuhääldit, kuigi alati ei saa olla rahul valjuhääldi helikvaliteediga, tekib tunne nagu räägitaks ämbrisse.

Samuti pole võimalik kasutada neid omadusi lärmakates kohtades, kuna sel juhul annab eriti tugevalt tunda valjuhääldi suhteliselt nõrk võimendus, mille tagajärjel on kuulda ainult kõmisevat joru.

Sellegipoolest võimaldavad mikrofon ja valjuhääldi jätta telefoniga rääkides mõlemad käed vabaks, see teeb lihtsamaks kas paberites sobramise või arvuti kasutamise.

Kuigi automaatvastaja on kasutamist leidnud juba pikemat aega, ei ole kõik inimesed veel harjunud jätma teadet masinasse.

Enamasti katkestatakse automaatvastajale suunatud kõne või minnakse liiale ja räägitakse liiga pikk jutt, mille tulemusel eelmised kõned ei mahu enam lindile.

Viimasel ajal kasutatakse ka digitaalset helisalvestust, kus arvuti registreerib sissetulnud kõne aja ja kuupäeva ning salvestab selle kas digitaalselt arvutisse või siis lindimakile. Väiksemates firmades on selline võimalus juba tugevalt maad võtmas.

Automaatvastajad on leidnud massilist kasutust kodudes. Põhjuseks on loomulikult see, et inimesed tavatsevad tööl käia.

Eriti kui on tegemist liikuva tööga, siis pole tavaliselt ühendust ja seejuures ongi kõige kindlamaks viisiks info edastamisel teate jätmine kodusele automaatvastajale.

Kuid siin on oht, et kassett saab täis ja uued teated lindistatakse varasemate kuulamata kõnede peale.

Praegu on ka lauatelefonid saavutanud taseme, kus nad suudavad asendada väiksemat telefonikeskjaama.

Telefone on võimalik ühendada samuti kui tavalisi paralleeltelefone. Võimalik on kõnede suunamine, seejuures on välistatud kõne pealtkuulamine paralleelaparaadiga.

Pole isegi vajadust luua eraldi kaabeldust välisliini jaoks, kõik töötab juba olemasoleval liinil. Tuleb ainult ühendada telefonid kaabliga ja masinale selgeks teha, mis number tal siseliinil on antud.

Võimalik on välja arendada enda vajadustele sobiv süsteem, millega on suunatud kõik väliskõned ühte konkreetsesse punkti, näiteks sekretärile, ja sealt edasi saab juba ühendada kõnet kellele parasjagu vaja.

Suunamisel on loomulik, et on jäetud võimalus ette teatada, kes parasjagu helistab.

Telefonidel asetsevad indikaatorid annavad teada, kas mõni välisliin või siseliin on parasjagu kinni, et ei tekiks segadust.

Välja helistamisel annab aparaat automaatselt esimese vaba liini teie kasutusse ja kui parasjagu ei ole vaba liini, siis saab ta seda ootama jääda, ja kui liin on vabanenud, annab sellest märku.

Ostes endale telefoni, tuleks kindlasti jälgida, mis liigi valimist ta kasutab. Suuremal osal telefonidel on võimalik valida pulss- ja toonvalimise vahel, aga on ka telefone, mis kasutavad ainult toonvalimist.