Saksimaa trotsib Euroopa komisjoni otsust

Vägikaikavedu autotööstusele lubatavate subsiidiumide üle kestab juba mitu kuud. Juuni lõpus otsustas Euroopa Liit, et riik võib autotootjat subsideerida vaid 540 miljoni margaga algselt kavandatud 780 miljoni asemel. Vastuseks ähvardas Volkswagen investeeringud Saksimaale peatada.

Saksimaa väidab, et meetmed, mida liidumaa rakendab oma masinatööstuse säilitamiseks, on kooskõlas Maastrichti lepingus sätestatud abinõudega Ida-Saksamaa majanduse restruktureerimise toetamiseks ning tõotas subsiidiumi välja maksta esialgses suuruses. Esmaspäeval esitas Saksimaa Euroopa komisjoni vastu hagi, millega taotles subsiidiumide kärpimist nõudva otsuse blokeerimist.

Brüssel nõudis abiraha tagastamist ning ähvardas omakorda Euroopa kohtult õigust nõuda. Saksimaa valitsus, mille eesotsas on Kurt Biedenkopf Kohli kristlike demokraatide parteist, vandus, et ei tagane oma otsusest ning on eelarves vastavad summad juba eraldanud.

Saksimaa on kindlalt otsustanud kunagi Saksa Reichi tööstuslikuks südameks olnud piirkonna majanduse taastada.

Enne Teist maailmasõda valmistati Saksimaal kõike alates mootorratastest kuni raudteevaguniteni. Külma sõja ajal tööstus hääbus.

Euroopa Liiduga kokkulepitud strukturaalseteks ümberkorraldusteks eraldatud abirahade toel, millele lisanduvad iga-aasased abisummad Bonnilt, on Biedenkopf asunud välja arendama kõrgtehnoloogiaga varustatud tulevikutööstust.

Volkswagen on investeerinud 2,5 miljonit marka kavandatavast 3,5 miljonist kahe tehase rajamiseks Moselisse ning Chemnitzisse, mis peaks käiku minema tuleval aastal.

Investeeringuid on teinud ka Soome paberifirma Enso-Gutzeit ja Saksa elektroonikakontsern Siemens.

Kõrgtehnoloogia ei taga töökohti, seetõttu on Volkswageni tehased väga olulised.

Saksimaa kardab, et kui Volkswagen oma projektidest loobub, annab see raske löögi idapiirkondade majanduslikele ambitsioonidele. Kõne all on 23 000 töökoha saatus.

Aasta algusest on tööpuudus Saksimaal tõusnud 15 protsendilt enam kui 17 protsendile.

Brüssel on võtnud Saksamaa subsiidiumid terava pilgu alla pärast seda, kui avastati, et Ida-Saksamaa laevafirmadele eraldatud abiraha kasutati hoopis ettevõtete lääne harude elushoidmiseks, nagu seda tehti näiteks laevafirma Bremen Vulkan puhul. FT-REUTER-ÄP