Mootorreisid investeerib Peterburi

Praegu käib Osula sõnul Tallinna--Peterburi liinil kaks bussi, millest ühe, nende sealse partneri poolt liinil hoitava bussi kvaliteet ei ole selline nagu teistel Mootorreiside bussidel.

Septembris lisatakse neile juba käigus olevatele bussidele üks rahvusvahelistele normidele vastav buss ning järgmisel kevadel peaks liinile lisanduma veel neljas buss.

Busside lisamisel peaks Hugo Osula sõnul teenindustase koostöös Peterburi-partneriga, Peterburi 1. bussipargiga, tunduvalt tõusma.

Hugo Osula sõnul on lähiaegadel kavas tihendada koostööd laevafirmadega, kelle abil bussid Soome ja Rootsi jõuavad.

Osula ütlusel läheb suur osa Skandinaavia liinide tuludest just busside ülevedamise kuludesse, sest on raske konkureerida Silja Line'i ja Viking Line'iga, kellel on sisse töötatud süsteem ning suuremad võimalused.

Osula hinnangul läheb ühe rahvusvahelise regulaarliini avamine, arvestades ka busside maksumust, ettevõtjale maksma minimaalselt miljon krooni.

Rääkides liini kasumisse jõudmisest, ütles Osula, et enne liini n-ö sissesõitmist ei ole mõtet seda loota. Tema sõnul täitub käesoleva aasta oktoobris aasta, kui Mootorreisid on olnud rahvusvahelise organisatsiooni Eurolines liige. Osula sõnul on liikmeksolek ja uue kaubamärgi all sõitmine kindlasti aidanud parandada klientide suhtumist firmasse.

Samas nõuab osalemine teatud nõudmiste täitmist, see nõuab investeeringuid, mis ei ole just väikesed. «Eestis on praeguste pangalaenude ja liisingute tingimustes raske investeerida,» ütles ta. Osula sõnul teeb nende olukorra võrreldes oma Euroopa konkurentidega keeruliseks see, et neil tuleb lühikese aja jooksul luua struktuurid ning teha investeeringud, mida konkurendid on teinud pikema aja jooksul. Ainuüksi uus, Euroopa nõudmistele vastav buss maksab Osula väitel 4,5 miljonit.

Hugo Osula ütlusel oli Mootorreiside esimese poolaasta liiniveo käive ligi 14 miljonit krooni ning kokku veeti 43 600 reisijat.

Hugo Osula sõnul käivad hetkel Balti riikide valitsusstruktuuride tasemel läbirääkimised Eesti, Läti ja Leedu rahvusvahelist bussiliiklust hõlmava turu koordineerimiseks.

Kuna turg on väike, ei ole Osula väitel mõtet, et kolmest riigist sõidaks buss ühte Euroopa linna. Siin võiks tema sõnul toimuda tööjaotus, mis aitaks raha kokku hoida ning igal firmal investeeringute mahtu suurendada.

Teede- ja sideministeeriumi maanteeliikluse osakonna spetsialisti Juhan Lassi sõnul annaks näiteks Vilniuse--Ateena liini ka Eestiga ühendada. Lassi väitel on Eesti pool sellise süsteemi rakendumisest huvitatud, kuid seni on probleeme olnud lätlastega, kes on olnud vastu, et näiteks Tallinnast Riia ja Leedu kaudu kulgeval bussiliinil oleks ka Lätis mingi peatus.

Lassi hinnangul võib seda tõlgendada nii, et lätlased tahavad vedada oma liine üksinda. Vaatamata sellele loodetakse Lassi sõnul, et vastuolud õnnestub lahendada ning uus süsteem hakkab tööle järgmise aasta alguses. Ta teatas, et koostööprojekti käsitlev töörühm saab taas kokku augustis.

Lass ütles, et Eestis korraldavad Euroopa normidele vastavat regulaarset reisijatevedu Mootorreisid, Tallinna Autobussikoondis ja Tarbus.