USA sotsiaalpoliitika pööre

«Täna on meil ajalooline võimalus teha sotsiaalhoolekandest see, milleks see on mõeldud: teine võimalus, mitte eluviis,» ütles Clinton. President teatas, et «ehkki eelnõus on tõsiseid puudusi», jõudis ta otsusele, kuna «see annab võimaluse, mida meil varem pole olnud -- katkestada (sotsiaalabist) sõltuvuse nõiaring», mis koormab miljoneid ameeriklasi.

Ajakirja The New Republic väljakutsuv esikaas -- suitsu tõmbav noor neegrinaine, kaenla all väljaspool abielu sündinud laps -- võtab kokku selle, mida ameeriklased praegusest sotsiaalabisüsteemist arvavad.

Sotsiaalhoolekande reform on muutunud oluliseks teemaks presidendivalimiste eel. Nii vabariiklased kui demokraadid püüavad teenida plusspunkte ebapopulaarse sotsiaalabisüsteemi probleemi lahendamisega ilma miljoneid ameeriklasi vaesusesse paiskamata. Eelnõu on olulisim muudatus sotsiaalhoolekande vallas kogu Clintoni ametisolekuaja jooksul, mis algas lubadusega radikaalsest sotsiaalsfääri reformist. Otsus lubab tal täita oma valimiskampaania loosungi teha «lõpp sotsiaalabisüsteemile sellisel kujul, nagu me seda tunneme».

Varsti pärast presidendi otsust hääletas kongressi esindajatekoda ülekaalukalt eelnõu vastuvõtmise poolt.

Kavandatavad muudatused teevad lõpu kuus aastakümmet kestnud garanteeritud vaesteabile ning annavad osariikidele senisest suuremad õigused sotsiaalabiküsimuste lahendamisel.

Sotsiaaltoetusi ei anta edaspidi üle viie aasta ning abisaajad peavad pärast kaht abi najal elatud aastat tööle asuma.

Eelnõu kärbib föderaalkulutusi kuue aasta jooksul 55 miljardi dollari võrra. Lõviosa kärbetest tuli vaestele mõeldud toidutalongide summade vähendamisest ning föderaalabi piiramisest legaalsetele immigrantidele. Clintoni otsus valmistas pettumuse liberaalsetele demokraatidele, kes kutsusid presidenti üles vabariiklaste plaani tagasi lükkama, kuna see ei sisaldanud piisavaid garantiisid lastele. Sellel põhjusel on Clinton kaks vabariiklaste seaduseelnõu juba tagasi lükanud.

Valeks peavad presidendi otsust ka mitmed lastekaitseorganisatsioonid, kes ei usu, et seadusesse jäänud puudusi kunagi kõrvaldama asutakse.

Clinton ütles, et eelnõu ei ole ideaalne, kuid on siiski otsustav samm sotsiaalhoolekandesüsteemi reformimisel.

Presidendi otsus eelnõule alla kirjutada jättis vabariiklased ilma olulisest valimisloosungist, lõigates taas kasu teemast, mida peeti vabariiklaste valimisratsuks.