• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rakke lubjatehase juhid E-Betoonelemendist

    Rakke lubjatehase värske tegevdirektor Ants Hõbemägi, kes juhtis kaks aastat E-Betoonelemendi Tamsalu tehast, asus Rakke lubjatehase tegevdirektorina tööle 1. augustil.
    Rakke lubjatehase turundusjuhina tööle asunud Andres Kalvik töötas varem E-Betoonelemendi projektijuhina Harku tehases.
    Hõbemägi nimetas Rakkesse mineku põhjusena eneseteostuse võimalust uues kohas. Mõlemad uustulnukad on läänevirulased ja varem tihedalt kokku puutunud ehitusmaterjalide tööstusega, kommenteeris valikut Ivar Paplavskis. «See, et nad lubjaga varem kokku puutunud pole, ei ole suurem õnnetus,» lisas ta.
    Ants Hõbemägi prognoosis ettevõtte selle aasta käibeks kümme miljonit krooni. Esimese investeeringuna on tööle hakanud lubjakivi purustamise ja jahvatamise liin, lausus ta.
    Põletatud lubja suurim tellija on Eestis tselluloositööstus. Uute klientide otsingul on turundusjuhataja ülesanne leida kanalid mujal Balti riikides ja Venemaal, kus võib arvestada ka ehitusmaterjalitööstuse tellimustega.
    Hõbemägi kinnitusel käivad praegu läbirääkimised Peterburi lähistel Sertolovo ehitusmaterjalitehasega, kelle tellimus tõstaks tootmist vähemalt poolteisekordseks.
    Talvel turustamisraskuste käes vaevelnud ja lubjatootmise peatanud tehase käive on viimastel kuudel suurenenud ja pärast erastamist planeeritud areng jätkub, kinnitas Ants Hõbemägi.
    Tema sõnul Rakke lubjatehas kahjumit enam juurde ei tooda. Firma eelmise aasta netokäive oli 3,9 miljonit krooni ja kahjum 1,3 miljonit krooni.
    Rakke lubjatehase võlakohustus oli kevadel erastamise ajal kolm miljonit krooni. AS Kivilõvi maksis tehase eest kolm mln krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreserv plaanib "peagi" rahatrükki vähendama hakata
Föderaalreserv teatas pärast kahepäevast kohtumist, et võib “peagi” alustada võlakirjade ostuprogrammi vähendamisega ning andis märku, et intresse võidakse hakata tõstma oodatust varem, vahendab Reuters.
Föderaalreserv teatas pärast kahepäevast kohtumist, et võib “peagi” alustada võlakirjade ostuprogrammi vähendamisega ning andis märku, et intresse võidakse hakata tõstma oodatust varem, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.