Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Slade'i ulmeprojekti tasuvusuuring on valmis

    Äri- ja puhkekompleksi projekt seisab Slade'i sõnul praegu linnavalitsuse taga, kelle otsusest sõltub kaudselt Phare abiraha jaotamine.
    «Kui linnaplaneerimisamet kiidab projekti tasuvusuuringu heaks, annab projektile heakskiitva otsuse ka majandusminister Andres Lipstok ja pärast seda tekib suurem tõenäosus saada projekti detailplaneerimiseks raha Pharelt,» selgitas Slade. Phare jaotab raha kord aastas, järgmine võimalus tuleb aasta pärast, lisas ta.
    Linnaplaneerimisametist öeldi, et Slade pole nendega sõlminud mingeid lepinguid ja tasuvusuuring tuleb enne kooskõlastamiseks esitada välisministeeriumi või Eestis asuva Suurbritannia suursaatkonna vahendusel.
    Reedel andis Slade linnaplaneerimisameti juhatajale Hain Karule üle kirja Suurbritannia suursaadikult Charles de Chassironilt, kes toonitab, et taolise mastaabiga projekti elluviimine on võimalik vaid koos Tallinna linnavalitsusega, kellele tehakse ettepanek moodustada ühisettevõte.
    «Kuigi projekti finantseerimise leidmiseks on veel vaja tugevasti tööd teha, pakuks John Slade'i projekt huvitavaid võimalusi Tallinna selle piirkonna arendamiseks,» kinnitab de Chassiron oma kirjas.
    John Slade'i sõnul peaksid investeeringud end tasuma 25 aasta pärast ja pärast seda hakkab kompleks kuuluma Tallinna linnale.
    Aasta tagasi alustatud 2,9 mln krooni maksnud tasuvusuuringut finantseeris Suurbritannia valitsus oskusteabe fondi kaudu.
    Projekt ehitust rahastaksid Slade'i sõnul EBRD, teised finantsasutused ja pangad ning tulevased rentnikud ja ehitusfirmad.
    Aasta tagasi oli Slade'il kavas rajada sadama piirkonda kuni üheksakorruseline äri- ja puhkekeskus, mis ulatuks mööda merekallast linnahallist kuni Patarei vanglani. Keskusesse on planeeritud 62 650 m² ulatuses büroopindu ja 44 390 m² müügipinda, samuti korterid.
    Slade'i sõnul on projekt tänaseks tunduvalt muutunud. Kogupindala on koos linnahalli piirkonnaga 160 000 m². Kompleksi tuleb veemaailm, ärikeskus, bürood, kaubamajad, korterid ja vaba aja veetmise paigad.
    Osa Slade'i huvitava maa-ala kohta (Admiraliteedi bassein, Lootsi ja Ahtri tänava piirkond) on linnavalitsus korraldanud hoonestusõiguse konkursi, mille tulemused selguvad lähiajal.
    Slade sellel konkursil ei osalenud. Ta sõnas, et on pisut üllatunud, kuna linnavalitsusel oli hästi teada, et ta selle piirkonna hoonestamisest mitu aastat huvitub.
    Linnaplaneerimisameti juhataja Hain Karu on varem öelnud, et John Slade'i huvitav maa-ala ei ole munitsipaalomanduses, vaid on peamiselt riigimaa. «Seega peab Slade jõudma kokkuleppele maa omanikega või haldajatega ja alles siis kooskõlastama projekti linnaplaneerimisametiga,» märkis ta.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Saksamaa töötas välja „rohelise tööstuse“ kontseptsiooni
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Raadiohommikus: puidutööstuse ebakindlus, rahatarkus ja lisaeelarve takerdumine
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.