Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Alamametnikud peavad loobuma personaalauto hüvest
Arvude loogika näib kummalisena, kui arvestada, et 15 ministeeriumi päralt on 118 ja 15 maavalitsuse päralt 266 autot. Rahandusministeeriumi eelarve osakonna spetsialist Veiko Eensalu kinnitas, et autode arvu vähenemisega peavad kõik leppima. Välja töötatud ettepanekut ei soostunud rahandusministeeriumi ametnikud enne valitsuse istungit avalikustama.
Eensalu võis vaid lisada, et kuna ametiautode määrus juba pikemat aega venib, puudub rahandusministeeriumil ka eraldi arvestus selle kohta, millised on ministeeriumide ja maavalitsuste autodele tehtavad majandamiskulud.
Peaminister Tiit Vähi sõnul on rahandusministeerium töötanud välja nende ametikohtade loetelu, mis pretendeeriksid ametiautole. Samuti on rahandusministeerium teinud ettepaneku, mis näitab, mitme inimese kohta ministeeriumis või muus riigiasutuses võiks olla ametiauto. «On ette kirjutatud isegi ametiauto mark ja hind,» viitas Vähi soovile võtta eeskuju maailmast, kus normidega tegeldakse väga täpselt.
Justiitsminister Paul Varul lisas, et valitsus tahab hakata tegema vahet ametiauto ja riigiasutusele kuuluva sõiduauto vahel. Ametiautot ehk personaalautot omavate isikute arv ei saaks Varuli sõnul olla eriti suur: «Minister, kantsler, maavanem, võib-olla veel mõne ameti juhid.» Ametiautoga hakkaks kokku kuuluma ka autojuht.
Varuli sõnul on praegu probleem selles, et riigiasutustes on autod kinnistunud personaalselt osakonnajuhatajale, tema asetäitjale jne. Kavandatav reform näeb aga ette, et kui ministeeriumil on kolm sõiduautot, siis ei kuuluks need kellelegi personaalseks kasutamiseks.
Vähi teavitas, et riigikantseleis ja peaministri büroos on sellise reformiga juba algust tehtud: «Peaministri büroos on personaalsete autode arvu vähendatud poole võrra.» Peaministri pressiesindaja Maarika Saarna-Siimann täpsustas, et personaalautode arvu on vähendatud neljalt kahele.
Seoses autopargi vähendamisega peab valitsus Vähi sõnul ka otsustama, mil viisil korvata ametnike kulud tööülesannete täitmisel. «Kas makstakse kinni bussikulud või isikliku auto bensiinikulud, see otsustatakse, aga kahtlemata tuleb need kulutused, mis ametnik teeb oma tööülesandeid täites, talle kinni maksta, muidu võivad need kulutused olla suuremad kui ta palk,» lisas Vähi.
Kohalikest omavalitsustest läks seekordne reform mööda. Saue linnapea Orm Valtson märkis, et nende käsutuses pole ka uhkeldavaid BMWsid ja Mercedeseid. Valtson avaldas pahameelt rahandusministeeriumi, maksuameti, riigikassa jt aktiivsemate omavalitsusesarjajate vastu, kes sageli unustavad, et omavalitsused ja Tallinna linn on eriasjad: «On suur erinevus, kas liigutada sadu miljoneid või 3--10 miljonit, millega peavad vallad opereerima.»
Näiteks kui Tallinna linnaisad sõidavad Mercedesega, siis Saue linnavalitsuse bilansis on 1988. aasta Opel Omega ja Ford Sierra ning 1978. aasta VAZ 2103 ning autode majandamiskuludeks näeb eelarve ette 50 000 krooni aastas.
Kristiine linnaosa valitsusel on kolm sõiduautot -- VAZ 2106, VAZ 2109 ja Ford Scorpio -- ning üks kaubabuss Nissan Vanette.
Lasnamäe linnaosa valitsuse asetäitja Enn Raa sõnul on linnaosa valitsuse bilansis neli autot: kaks 1995. aasta Daewoo Tico't, 1994. aasta Chrysler ja üks viieteistkümne aasta vanune VAZ 2105. Selle aasta 7,5 kuuga on kulunud autode majandamiskuludeks 101 000 krooni. «Aga selleks ajavahemikuks oli ettenähtud 140 000 krooni,» lisas Raa. Valitsuse autobaasi kärpimisplaani kommenteeris Raa: «Kui liiast, siis liiast, aga meil küll midagi liiast pole!»
Autode arvu vähendamine on üks osa valitsuse haldusreformist, mille eesmärk on vähendada riigi halduskulutusi. Sellega seoses peab peaminister Tiit Vähi vajalikuks vähendada ametnike arvu riigiaparaadis kümmekond protsenti.
Vähi nentis, et ta on paremas olukorras kui Läti peaminister, kuna 30 ministri asemel on tal ametis 15 ministrit.
Rääkides valitsuskulude kokkuhoiu piirnormist, märkis Vähi, et valitsus võtab aluseks ministeeriumide valitsemisala kulutused sellel aastal: «Kui eelarve mahu kasvu on järgmiseks aastaks planeeritud 11,7 protsenti, siis ministeeriumi valitsemiskulud saaksid keskmiselt kasvada null kuni kümme protsenti. Need on piirid, täpsemalt lepime kokku lähema poolteise kuu jooksul.»