Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Benji-hüpped on tulus äri

    Praegu kaalutakse Rootsis benji-hüpete maa kohal sooritamise keelustamist. Ameerikas on see otsus tehtud juba aastaid tagasi.
    Ilmselt arvab enamus, et benji-hüppeid sooritavad inimesed, kellel elust kahju ei ole. Uus-Meremaalt pärit mehisuse katse tuli Põhjamaadesse Prantsusmaa kaudu. Praegu korraldab benji-hüppeid Rootsis, Norras, Soomes, Eestis ning Leedus Soome firma Sky Breakers.
    Sky Breakers on Põhjamaades monopoolses seisundis ning Soomes on benji-hüppeid läbi viidud viis aastat. Eestisse jõudis omapärane harrastus paar aastat tagasi. Sky Breakersi juhatuse esimehe Markku Eklundi väitel läheb neil hästi.
    Sellel suvel on Sky Breakers osalenud Eestis umbes 15 üritusel. Heal päeval hüppab Eklundi väitel kummiköie otsas alla vähemalt sadakond inimest. Selle suve jooksul on ennast proovile pannud tuhatkond julget.
    Arvestades hüppe maksumust, on Sky Breakers ainuüksi Eestis sel suvel teeninud vähemalt 400 000 krooni.
    Kulutustest ei soovi Eklund rääkida. Ta lausub vaid, et üks 50 meetri hüppe köis, millega võib teha 150--200 hüpet, maksab 5000 Soome marka. Ta ei eita, et benji-hüpped on tasuv äri, kuid märgib, et peaaegu kõik 10 firma töötajat teevad seda põhitöö kõrvalt.
    Eestis rendib Sky Breakers kraanasid firmadelt Pekka Niska Eesti AS ning Ithal-Kraanad AS.
    Pekka Niska Eesti AS kinnitab, et nemad plaanivad kraana rentimise benjihüpete sooritamiseks lõpetada. Ühest küljest avaldas mõju Rootsis juhtunud õnnetus, teisest küljest ei tasuvat see ära. Hüpetega on seotud teatud risk ning kui midagi juhtub, võib see ka meie mainet mõjutada, leiab firma esindaja.
    Kui muidu rendib Pekka Niska kraanasid välja 4000 krooni suuruse tunnitasu eest, siis Sky Breakersiga on kokkulepe, et hüpetest saadud tulud lähevad pooleks. See on aga võrreldes tavalise tunnitasuga väga väike summa, leiab Pekka Niska esindaja.
    Ithal-Kraanad ASi tegevdirektor Jüri Jürisson tunnistab, et benji-hüpeteks kraana rentimine ennast ära ei tasu, kuid rohkem on tegemist enesereklaamimisega. Oma koostööd Rootsis juhtunud õnnetuse pärast Sky Breakersiga Jürisson katkestada ei kavatse.
    Kõige rohkem hüppajaid on noorte meeste hulgas vanuses 20--30 aastat, kaks inimest sajast palub ennast ilma hüpet sooritamata alla tagasi viia, räägib Eklund.
    Soomes kontrollib Eklundi väitel nende tegevust riigi tehnikauurimiskeskus. Sky Breakersi töötajad on vastavalt koolitatud ning vastutavad hüpete eest, kraanade eest vastutavad kraanafirmad, lisab ta. Kõik hüppajad annavad allkirja, et nad teevad seda omal soovil.
    Eklund lausub, et on arutatud võimalust korraldada ka Eestis benji-hüppeid veekogu kohal, võimaliku kohana pakub ta välja Pirita jõge.
    Kevadel oma esimese benji-hüppe sooritanud Viru hotelli direktor Toomas Niinemäe lausub Rock Summeri ajal kraanatorni poole kiigates, et läheks pikemalt mõtlemata uuesti hüppama, kui selle eest 400 krooni ei tuleks välja anda. «Ärimehena ei pea ma sellist kulutust otstarbekaks,» suudab ta oma soovi kainelt kaalutledes maha suruda.
    Niinemäe peab benji-hüpet mänguks surmaga. «Kumb siis peale jääb, kas teadmine, et sind hoiab kinni köis või siis emotsionaalne pool -- hüppamine tühjusesse ja mõte, et ees ootab surm,» vaeb ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Tarmo Ulla: ettevõtjate panus haridusse saaks olla veelgi suurem
Eesti haridusmaastik pole sugugi nii ühtlane, kui oleme harjunud arvama, ning kui lasta Eesti hariduse probleemidel eskaleeruda, siis oleme tõesti varsti vaimupimeduses. Seejuures peaksid ettevõtjad üha enam kaasa rääkima ja panustama, kirjutab Swedbanki juhatuse liige ja Noored Kooli nõukogu esimees Tarmo Ulla.
Eesti haridusmaastik pole sugugi nii ühtlane, kui oleme harjunud arvama, ning kui lasta Eesti hariduse probleemidel eskaleeruda, siis oleme tõesti varsti vaimupimeduses. Seejuures peaksid ettevõtjad üha enam kaasa rääkima ja panustama, kirjutab Swedbanki juhatuse liige ja Noored Kooli nõukogu esimees Tarmo Ulla.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Raadiohommikus: rikas vastab, mis on rikkus
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.

Olulisemad lood

Venemaa teatas Ukraina oblastite annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.