Benji-hüpped on tulus äri
Praegu kaalutakse Rootsis benji-hüpete maa kohal sooritamise keelustamist. Ameerikas on see otsus tehtud juba aastaid tagasi.
Ilmselt arvab enamus, et benji-hüppeid sooritavad inimesed, kellel elust kahju ei ole. Uus-Meremaalt pärit mehisuse katse tuli Põhjamaadesse Prantsusmaa kaudu. Praegu korraldab benji-hüppeid Rootsis, Norras, Soomes, Eestis ning Leedus Soome firma Sky Breakers.
Sky Breakers on Põhjamaades monopoolses seisundis ning Soomes on benji-hüppeid läbi viidud viis aastat. Eestisse jõudis omapärane harrastus paar aastat tagasi. Sky Breakersi juhatuse esimehe Markku Eklundi väitel läheb neil hästi.
Sellel suvel on Sky Breakers osalenud Eestis umbes 15 üritusel. Heal päeval hüppab Eklundi väitel kummiköie otsas alla vähemalt sadakond inimest. Selle suve jooksul on ennast proovile pannud tuhatkond julget.
Arvestades hüppe maksumust, on Sky Breakers ainuüksi Eestis sel suvel teeninud vähemalt 400 000 krooni.
Kulutustest ei soovi Eklund rääkida. Ta lausub vaid, et üks 50 meetri hüppe köis, millega võib teha 150--200 hüpet, maksab 5000 Soome marka. Ta ei eita, et benji-hüpped on tasuv äri, kuid märgib, et peaaegu kõik 10 firma töötajat teevad seda põhitöö kõrvalt.
Eestis rendib Sky Breakers kraanasid firmadelt Pekka Niska Eesti AS ning Ithal-Kraanad AS.
Pekka Niska Eesti AS kinnitab, et nemad plaanivad kraana rentimise benjihüpete sooritamiseks lõpetada. Ühest küljest avaldas mõju Rootsis juhtunud õnnetus, teisest küljest ei tasuvat see ära. Hüpetega on seotud teatud risk ning kui midagi juhtub, võib see ka meie mainet mõjutada, leiab firma esindaja.
Kui muidu rendib Pekka Niska kraanasid välja 4000 krooni suuruse tunnitasu eest, siis Sky Breakersiga on kokkulepe, et hüpetest saadud tulud lähevad pooleks. See on aga võrreldes tavalise tunnitasuga väga väike summa, leiab Pekka Niska esindaja.
Ithal-Kraanad ASi tegevdirektor Jüri Jürisson tunnistab, et benji-hüpeteks kraana rentimine ennast ära ei tasu, kuid rohkem on tegemist enesereklaamimisega. Oma koostööd Rootsis juhtunud õnnetuse pärast Sky Breakersiga Jürisson katkestada ei kavatse.
Kõige rohkem hüppajaid on noorte meeste hulgas vanuses 20--30 aastat, kaks inimest sajast palub ennast ilma hüpet sooritamata alla tagasi viia, räägib Eklund.
Soomes kontrollib Eklundi väitel nende tegevust riigi tehnikauurimiskeskus. Sky Breakersi töötajad on vastavalt koolitatud ning vastutavad hüpete eest, kraanade eest vastutavad kraanafirmad, lisab ta. Kõik hüppajad annavad allkirja, et nad teevad seda omal soovil.
Eklund lausub, et on arutatud võimalust korraldada ka Eestis benji-hüppeid veekogu kohal, võimaliku kohana pakub ta välja Pirita jõge.
Kevadel oma esimese benji-hüppe sooritanud Viru hotelli direktor Toomas Niinemäe lausub Rock Summeri ajal kraanatorni poole kiigates, et läheks pikemalt mõtlemata uuesti hüppama, kui selle eest 400 krooni ei tuleks välja anda. «Ärimehena ei pea ma sellist kulutust otstarbekaks,» suudab ta oma soovi kainelt kaalutledes maha suruda.
Niinemäe peab benji-hüpet mänguks surmaga. «Kumb siis peale jääb, kas teadmine, et sind hoiab kinni köis või siis emotsionaalne pool -- hüppamine tühjusesse ja mõte, et ees ootab surm,» vaeb ta.