Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tarkvaraostjad, ühinege!

    Nädalavahetusel toimunud arvutifirmade kokkusaamisel ehk OKFestil, kuulates tarkvarapiraatluse ohjeldamiseks loodud Eesti BSA esindaja sõnavõttu, tuli mul ühel hetkel pähe, et meil on hulgaliselt organisatsioone, kes tegelevad arvutifirmade huvide kaitsmisega -- olgu need siis raua- ja softitootjad või lihtsalt müüjad. Mis saab aga armsast arvutikasutajast -- kes hoiatab teda võimaluse eest pügada saada, kes rõhub tarkvarafirmade südametunnistusele nii, et pakutav tehniline tugi tõesti toimiks ja oleks väärt seda raha, mis me müüjale oleme maksnud?
    BSA võitleb piraatlusega ja hoolitseb selle eest, et tarkvaratootjad oma raha kätte saaksid -- kasutaja aga küsib, miks peaks tema aru saama ingliskeelsest kirjast kleepsul, mis teatab, et selle ümbriku avamisega nõustud sa samuti ingliskeelse lepingu tingimustega?
    Kui ma ostan poest seepi või siidrit, on kellegi nobedad käed neile juba peale kleepinud eestikeelsed tarbimisõpetused, kus on kirjas, et seep on mõeldud välispidiseks kasutamiseks ja siider seespidiseks. Kui ma ostan arvutitarkvara, ei loe ma kusagilt välja, et ma ostsin selle «nii nagu on», ja peale selle, et defektne ketas ümber vahetatakse, mul suurt muid õigusi ei ole.
    Üks vaimukamaid sellekohaseid formuleeringuid on kindlasti FrontDoor'i-nimelise postiprogrammi litsentsis, kust kasutaja saab teada, et kuna ta antud programmi on tasuta saanud, siis juhul, kui programm peaks katki minema, jäävad kasutajale mõlemad pooled (if you breake it, you own both parts). Ah jah, ühe uuema versiooni puhul sõnastus muutus -- nüüd jäävad programmi katkimineku puhul kasutajale kõik tekkinud osad (all parts).
    Mida aga teha, kui hulk raha maksnud programm katki läheb või kui kasutaja lihtsalt abi vajab? Kas programmi müüja või maaletooja suudab kõigile kasutaja küsimustele vastata kuidagi teisiti, kui et «ega mina ei ole seda programmi kirjutanud»? Kas tarkvaramüüja, kellelt te olete oma varustuse ostnud, teatab teile saabunud veaparandustest või tuleb neid talt välja lunida? Ja kas teil üldse oli mõtet niivõrd vigast programmi osta?
    See kõik tõi mind mõtteni, et tuleks asutada tarkvaraostjate selts. Mujal on loomulik, et on olemas user group'id ehk kasutajate organisatsioonid tootjate kaupa, kes valdavad informatsiooni toodete kohta nimelt kasutaja seisukohalt.
    Pole oluline, kas viimases versioonis on lisandunud need või teised omadused, kui programm ise on kehv kasutada. Võttes baasiks kõik tarkvaraostjad, võib kasutajale orienteeritud küsimuste ringi võtta ka selle, millist konkureerivatest programmidest tasuks osta?
    Kuidagi tuleks ostjale kättesaadavaks teha informatsioon, et näiteks Corel 6.0 build-numbriga alla 169 (selle numbri saab muide üldjuhul teada alles pärast ostmist ja installeerimist), võib olla teie firmale ohtlik kasutada näiteks juhul, kui teil peaks olema vaja midagi ette plaanitud tööajaga valmis saada. Tõenäosus, et miski ei toimi nii nagu peaks, on veel liiga suur.
    Või näiteks Microsofti universaalne kontoriprogramm Works -- keegi peaks kasutajale selgitama, et suur hulk arvutit tundvaid inimesi ronivad krõbinal seina mööda üles, kuuldes, et te toote oma teksti või tabelid neile Works'i kujul.
    Niisiis, mõte on välja käidud. Ärgu keegi ainult arvaku, et ma tahan BSA-le paha -- jälgides arvutifirmade suhtumist, pean tunnistama, et BSA-l seisab omal alal suur töö ees. Nimelt sellele mõeldes pakungi ma välja nimelt tarkvaraostjate ja mitte lihtsalt -kasutajate seltsi.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.