• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Majanduspoliitikas on intressimäär nüri relv

    Suurbritannia keskpanga viimane kvartaliaruanne sisaldab uurimust rahapoliitika mõjust riigi majandusele viimase 25 aasta jooksul, ajavahemikus 1970--1995. Uurimuse tulemused kehtivad tõenäoliselt teisteski riikides.
    Autorid Joe Ganley ja Chris Salmon vaatlevad, millist mõju omab baasintressi tõstmine 1,1 protsendi võrra. Tulemus näitab, et maksimaalne mõju majandusele tervikuna on SKT vähenemine 1,3 protsendi võrra 14 kvartali ehk 3,5 aasta möödudes.
    Erinevates majandussektorites on efekt erinev. Toodang hakkab kohe kahanema ehitustööstuses -- kümne kvartali järel on see langenud 2,1 protsenti. Ka ehitustööstusega seotud tegevusharudes, nagu puidutööstus ja ehitusmaterjalide tööstus, on tugev mõju kohe märgata.
    Majandusharud, mis on orienteeritud eratarbimisele, annavad erinevaid tulemusi. Kui intressimäär tõuseb, vähendavad majapidamised kulutusi rõivastele ja jalanõudele, mis annab kohe tunda jalatsi- ja tekstiilitööstuses. Seevastu toiduainetetööstusele ei avalda intressi tõus praktiliselt üldse mõju.
    Märgatav ning mõnevõrra üllatav efekt on masinatööstuses. Intressi tõstmine peaks mõjutama ettevõtete investeeringuid, kuid masinatootmist mõjutab see vähe ning sedagi alles hulga aja möödudes.
    Mõju elektri- gaasi-, vee- ja soojusettevõtetele ilmneb kiiresti, kuid on tagasihoidlik. Autorid põhjendavad seda, et Suurbritannias valitses selles osas veel suhteliselt hiljuti riigimonopol, mis ei ole kõrgema intressi suhtes tundlik.
    Eriti huvitav on see, et sektor, mille arvele langeb 40% Suurbritannia SKTst, on rahapoliitika suhtes üsna ükskõikne. Nn muud teenused hõlmab nii ühiskondlikke teenuseid kui finantsteenuseid. Kõrgema baasintressi mõju avaldub alles kolme aasta pärast ning on minimaalne. DI
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Investori kogemus: kriisiks valmistumisel võib kaotada palju rohkem
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Raadiohommikus: ärikinnisvara trendidest ja IT-sektori tööjõuprobleemidest
US Real Estate'i juhatuse esimehe Aavo Kokaga räägime ärikinnisvara trendidest ja sellest, kui oluline roll on COVIDiga võitluses ruumide ventilatsioonil.
US Real Estate'i juhatuse esimehe Aavo Kokaga räägime ärikinnisvara trendidest ja sellest, kui oluline roll on COVIDiga võitluses ruumide ventilatsioonil.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.