14 august 1996

Majanduspoliitikas on intressimäär nüri relv

Suurbritannia keskpanga viimane kvartaliaruanne sisaldab uurimust rahapoliitika mõjust riigi majandusele viimase 25 aasta jooksul, ajavahemikus 1970--1995. Uurimuse tulemused kehtivad tõenäoliselt teisteski riikides.

Autorid Joe Ganley ja Chris Salmon vaatlevad, millist mõju omab baasintressi tõstmine 1,1 protsendi võrra. Tulemus näitab, et maksimaalne mõju majandusele tervikuna on SKT vähenemine 1,3 protsendi võrra 14 kvartali ehk 3,5 aasta möödudes.

Erinevates majandussektorites on efekt erinev. Toodang hakkab kohe kahanema ehitustööstuses -- kümne kvartali järel on see langenud 2,1 protsenti. Ka ehitustööstusega seotud tegevusharudes, nagu puidutööstus ja ehitusmaterjalide tööstus, on tugev mõju kohe märgata.

Majandusharud, mis on orienteeritud eratarbimisele, annavad erinevaid tulemusi. Kui intressimäär tõuseb, vähendavad majapidamised kulutusi rõivastele ja jalanõudele, mis annab kohe tunda jalatsi- ja tekstiilitööstuses. Seevastu toiduainetetööstusele ei avalda intressi tõus praktiliselt üldse mõju.

Märgatav ning mõnevõrra üllatav efekt on masinatööstuses. Intressi tõstmine peaks mõjutama ettevõtete investeeringuid, kuid masinatootmist mõjutab see vähe ning sedagi alles hulga aja möödudes.

Mõju elektri- gaasi-, vee- ja soojusettevõtetele ilmneb kiiresti, kuid on tagasihoidlik. Autorid põhjendavad seda, et Suurbritannias valitses selles osas veel suhteliselt hiljuti riigimonopol, mis ei ole kõrgema intressi suhtes tundlik.

Eriti huvitav on see, et sektor, mille arvele langeb 40% Suurbritannia SKTst, on rahapoliitika suhtes üsna ükskõikne. Nn muud teenused hõlmab nii ühiskondlikke teenuseid kui finantsteenuseid. Kõrgema baasintressi mõju avaldub alles kolme aasta pärast ning on minimaalne. DI

Hetkel kuum