15. august 1996 kell 22:00

Lühiuudised

Eesti suurima jaemüügiettevõtte Tallinna kaubamaja kasum enne tulumaksustamist oli juulis 1,2 miljonit krooni, teatas Tallinna kaubamaja BNSile.

Ettevõtte käive oli juulis 42 miljonit krooni.

Esimesel poolaastal oli kaubamaja käive 258,4 ja kasum enne maksustamist 14,5 miljonit krooni.

Kaubamaja plaanib sel aastal käibeks 600 miljonit ja puhaskasumiks 28 miljonit krooni. BNS

Arvuteid üle kogu maailma ähvardab 22. augustil ja 22. septembril ohtlik viirus Hare, mis kirjutab üle kogu kõvaketta, hävitades nii sinna salvestatud andmed.

Hare nakatab .COM ja .EXE-faile, kõvaketaste MBRe ning diskettide alglaadimissektoreid. Nakatatud failid ja sektorid shifreeritakse, kasutades omapärast polümorfset algoritmi.

Hare on DOSi viirus, kuid suudab tegutseda ka Windows 95 keskkonnas.

Hare on ilmselt pärit Sloveeniast, kuid see leiti esmalt 1996. aasta mais Ameerika Ühendriikides. BNS

Lähipäevil sõlmib AS Skanner Tallinna linnavalitsusega lepingu Pirita rannahoone ostmiseks, ütles Skanneri juhatuse esimees Toomas Hage.

Skanner võitis linnavalitsuse korraldatud konkursi Pirita rannahoone ostmiseks. Rannahoonet hakkab Hage sõnul haldama uus aktsiaselts Pirita Rannahoone.

Hage ütles, et Pirita Rannahoonest on kavas kujundada sportlik puhkekeskus.

Kahemehefirma Skanner omanikud on vennad Haged.

Hage ütles, et Skanner tegeleb kinnisvara- ja väärtpaberitehingutega. BNS

Haapsalu lihakombinaadi pankrotihaldur esitas kohtusse hagi ostu-müügitehingu lõpetamiseks. Kombinaadi 1,6 miljoni krooni eest ostnud AS Bigest pole ostusummat tasunud.

Enne hagi esitamist püüdsid pankrotihaldur Andres Rüütel ning ASi Bigest omanik Oleg Sozin leida kohtuvälist lahendust. «Bigest oleks saanud pangast laenu, mille eest oleks ostusumma tasunud. Panga tingimus oli, et ma loobun hagist. Seda ei saanud ma aktsepteerida,» ütles Rüütel ajalehele Lääne Elu. Kui kohus tehingu lõpetab, läheb kombinaat lihaühistule tagasi ning seejärel uuesti müüki kas tervikvarana või osadena. ETA

Tallinna linnakohus annab pankrotiavalduse esitanud Tallinna lihatööstusele kohtuniku sõnul pankrotimääruse välja täna.

Kohtunik Koidula Laurisaar ütles eile, et pankrotiavalduse kinnitamises pole mingit kahtlust. Ta selgitas, et seoses puhkuseperioodiga pikenes esialgu määratud tähtaeg. BNS

Pankrotistunud kartulitöötlemistehase Lekto ostu vastu huvi tundnud Saksa puitplaaditehase pakkumus on omandanud konkreetsema ilme.

Lekto müüki vahendavale ASile Rait on kinnitamata andmetel saabunud ametlik kiri, milles Saksa firma teatab, et teeb otsuse oktoobri lõpuks.

Lekto pankrotihaldur Tiina Mitt ütles, et selline teade oli ilmselt tingitud infost, et Lekto vastu tunnevad huvi ka teised firmad. Elavat huvi on Miti sõnul ilmutanud kaks Hollandi firmat, kes jätkaks senist tootmistegevust. BNS

Möödunud nädalal valmis Velsicol Eesti ASis esimene partii naatriumbensoaati; tegemist on toiduainetööstuses laialt kasutatava toidukonservandiga E211.

Velsicol Eesti tehase direktor Jüri Kuslapuu ütles, et kuigi esialgu on kavas toodangut peamiselt importida, on see kohalikele tarbijatele kättesaadav ning selle vastu on juba huvi üles näidatud.

Kuslapuu sõnul on Velsicol hetkel ainuke naatriumbensoaadi tootja Eestis.

Ligi kaks aastat tegutsenud Velsicol Eesti AS on seni tootnud bensoehapet, mida kasutatakse muu hulgas toidukonservantide ja plastmasside tootmises. Kuslapuu andmetel turustab tehas oma toodangu peamiselt välismaal. BNS

Vene Gazpromile kuuluv AS Nitrofert ja Saksa suuremaid panku Deutsche Bank jätkavad 20. augustil läbirääkimisi metanoolitehase ehituse rahastamiseks.

Nitroferdi peadirektor Nikolai Kutashov on varem ajakirjandusele öelnud, et sakslaste huvi projekti finantseerida on väga suur.

Nitrofert tahab Deutsche Bankilt laenata maksimaalselt 90 protsenti rahast. Kutashovi sõnul on ka teisi potentsiaalseid investoreid, kes on huvitatud metanoolitehase projektis osalemisest.

Nitrofert plaanib Kohtla-Järvele rajatava metanoolitehase aastakäibeks miljard krooni ja rentaabluseks 30 protsenti. BNS

Riigikogu arutab erakorralisel istungjärgul valitsuse ettepanekul Balti riikide põllumajandustoodete vabakaubanduslepingu ratifitseerimist.

Riigikogu arutab kell 10 algaval istungil Eesti, Läti ja Leedu vabakaubanduslepingu muutmise seaduse eelnõu.Lepingute ratifitseerimise korral teeb valitsuse poolt ettekande välisminister Siim Kallas.

Riigikogu arutab veel käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis säilitab käibemaksu nullmäära ajakirjandusele ja kooliõpikutele. Ettekande selles punktis teeb rahandusminister Mart Opmann.

Eesti, Läti ja Leedu vabakaubandusleping jõustub, kui selle on heaks kiitnud kolme riigi parlamendid. Praegu on kokkuleppe ratifitseerinud vaid Leedu parlament. BNS

Hetkel kuum