Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsejail raha nagu muda

    Nokastanud juhtidele te-hakse joobeastme määramiseks lihtne test, kus algseisust silmad kinni-käed laiali tuleb sõrmeotsaga täpselt ninaotsa tabada. Samasuguse testi pakub Äripäev välja linnaametnike osavuse testimiseks, kus sarnasest algseisust tuleb käsi võimalikult kiiresti ja täpselt taskusse panna. Valida tuleb loomulikult kõige osavamaid.
    Jutt on Tallinna linnavolikogu läinudneljapäevasest otsusest määrata poole aastapalga suurune hüvitus ametist lahkuvatele volikogu ja linnavalitsuse ametnikele. Väärt mehed need linnaametnikud, et neil jätkus kodanikujulgust ja ametniku kohusetunnet linnakodanike tagant taskussepandav raha ilusasti hüvituste pähe vormistada. Muidu oleks välja kukkunud inetu nõukogudestiilis keerutamine ja käojaani ajamine, kuhu kadus enne valimisi linnakassast raha, sest nagu reedeses Äripäevas ütleb lihtsalt linnavolinik ja vihane korruptsiooni vastu võitleja Feliks Undusk: selge see, et raha kaoks reservfondist niikuinii, kui linnavalitsus on kindel, et ta lahkub.
    Äripäeval tekkis selle koha peal patune mõte sooritada väike liitmistehe. Unduskit appi võttes selgub, et raha kaob linnakassast niikuinii, sellele lisandub üks miljon krooni, mis ametlikult linnaametnike hüvitisteks kulub.
    Unduski mõte on iseenesest epohhiloov, st esmakordselt on harjumatult otse välja öeldud, et varastamine käib nagunii, püüame sellele siis seadusliku kuju anda.
    Tänamatud linnakodanikud võiksid vaevaks võtta vähemalt linnavolinike jalajälgi suudelda, kuna nad kuni lõpuni ei petnud linnakodanike lootusi. Enne rahajagamise otsust võis mõni äkki mõelda, et linnaisad polegi ehk nii suured korruptandid, kui häbematud Andres Kork ja Feliks Undusk nii televisioonis kui lehtedes kiuslikult pasundasid, nüüd aga vaevalt et mingeid kõhklusi enam on.
    Sadakonna linnaametniku igati tõsiseltvõetava põhjenduse võtab kokku Haabersti linnaosa vanema Neeme Jõgi ilus mõte, et tegu on väärilise tasuga pideva ajakirjanduse ja volikogu jooksu- ja peksupoisiks olemise eest.
    Ka kõige viimasele kahtle-jale peab olema selge, et ametniku töö on raske ja palk väike ja võrreldes muude töötajatega puudub neil, hoolimata kehtivast töölepingust jt seadustest, igasugune sotsiaalne kaitse. Eriti vajavad sotsiaalset kaitset ja rahalist puhvrit uue töökoha otsimisel niisugused suurärimehed nagu Koit Kaaristu, kes edukast volikogu juhtimisest vabal ajal niisama edukalt juhib miljoniäri väetisetootmist.
    Poole aastapalga suuruse hüvituse määramisega väärtustavad linnaametnikud oma tööd ehk isegi liiga madalalt, eriti kui arvestada, et enamik neist on teinud nii väärt tööd, millest rumalad linnakodanikud tuhkagi ei jaga, nii et ametnikel ei õnnestu kuidagi peale valimisi ametiposti säilitada.
    Linnakodanik peaks suurest mõnust vaid ägisema, kuna tublidel linnaametnikel jääb aega põhitöö kõrvalt ameerikalikku shõud pakkuda. Ergutushüüete ja kõrvulukustava vilekoori saatel sõlmib publik nagu kukevõitlusel kihlvedusid, kas Toompeal õnnestub all-linna omad palgakõrgenduste ja soodustuste kestusega knock-down'i lüüa või läheb täpselt vastupidi.
    Midagi veidrat pole ka volikogu liikmete avaldustes, et enamik omavalitsusi on probleemi sarnaselt lahendanud. Miljon iga omavalitsusüksuse ametnike ränga töö vaevaks teebki kokku ainult tühised 250 miljonit. Pealegi ei tasu edaspidi tõsiselt võtta omavalitsuste kurtmisi, et raha on nii vähe, et nagu polekski teist, millegi jaoks ei jätku. Võtkem aga laenu, muu hulgas ka selleks, et hüvitisi maksta.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.