• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsejail raha nagu muda

    Nokastanud juhtidele te-hakse joobeastme määramiseks lihtne test, kus algseisust silmad kinni-käed laiali tuleb sõrmeotsaga täpselt ninaotsa tabada. Samasuguse testi pakub Äripäev välja linnaametnike osavuse testimiseks, kus sarnasest algseisust tuleb käsi võimalikult kiiresti ja täpselt taskusse panna. Valida tuleb loomulikult kõige osavamaid.
    Jutt on Tallinna linnavolikogu läinudneljapäevasest otsusest määrata poole aastapalga suurune hüvitus ametist lahkuvatele volikogu ja linnavalitsuse ametnikele. Väärt mehed need linnaametnikud, et neil jätkus kodanikujulgust ja ametniku kohusetunnet linnakodanike tagant taskussepandav raha ilusasti hüvituste pähe vormistada. Muidu oleks välja kukkunud inetu nõukogudestiilis keerutamine ja käojaani ajamine, kuhu kadus enne valimisi linnakassast raha, sest nagu reedeses Äripäevas ütleb lihtsalt linnavolinik ja vihane korruptsiooni vastu võitleja Feliks Undusk: selge see, et raha kaoks reservfondist niikuinii, kui linnavalitsus on kindel, et ta lahkub.
    Äripäeval tekkis selle koha peal patune mõte sooritada väike liitmistehe. Unduskit appi võttes selgub, et raha kaob linnakassast niikuinii, sellele lisandub üks miljon krooni, mis ametlikult linnaametnike hüvitisteks kulub.
    Unduski mõte on iseenesest epohhiloov, st esmakordselt on harjumatult otse välja öeldud, et varastamine käib nagunii, püüame sellele siis seadusliku kuju anda.
    Tänamatud linnakodanikud võiksid vaevaks võtta vähemalt linnavolinike jalajälgi suudelda, kuna nad kuni lõpuni ei petnud linnakodanike lootusi. Enne rahajagamise otsust võis mõni äkki mõelda, et linnaisad polegi ehk nii suured korruptandid, kui häbematud Andres Kork ja Feliks Undusk nii televisioonis kui lehtedes kiuslikult pasundasid, nüüd aga vaevalt et mingeid kõhklusi enam on.
    Sadakonna linnaametniku igati tõsiseltvõetava põhjenduse võtab kokku Haabersti linnaosa vanema Neeme Jõgi ilus mõte, et tegu on väärilise tasuga pideva ajakirjanduse ja volikogu jooksu- ja peksupoisiks olemise eest.
    Ka kõige viimasele kahtle-jale peab olema selge, et ametniku töö on raske ja palk väike ja võrreldes muude töötajatega puudub neil, hoolimata kehtivast töölepingust jt seadustest, igasugune sotsiaalne kaitse. Eriti vajavad sotsiaalset kaitset ja rahalist puhvrit uue töökoha otsimisel niisugused suurärimehed nagu Koit Kaaristu, kes edukast volikogu juhtimisest vabal ajal niisama edukalt juhib miljoniäri väetisetootmist.
    Poole aastapalga suuruse hüvituse määramisega väärtustavad linnaametnikud oma tööd ehk isegi liiga madalalt, eriti kui arvestada, et enamik neist on teinud nii väärt tööd, millest rumalad linnakodanikud tuhkagi ei jaga, nii et ametnikel ei õnnestu kuidagi peale valimisi ametiposti säilitada.
    Linnakodanik peaks suurest mõnust vaid ägisema, kuna tublidel linnaametnikel jääb aega põhitöö kõrvalt ameerikalikku shõud pakkuda. Ergutushüüete ja kõrvulukustava vilekoori saatel sõlmib publik nagu kukevõitlusel kihlvedusid, kas Toompeal õnnestub all-linna omad palgakõrgenduste ja soodustuste kestusega knock-down'i lüüa või läheb täpselt vastupidi.
    Midagi veidrat pole ka volikogu liikmete avaldustes, et enamik omavalitsusi on probleemi sarnaselt lahendanud. Miljon iga omavalitsusüksuse ametnike ränga töö vaevaks teebki kokku ainult tühised 250 miljonit. Pealegi ei tasu edaspidi tõsiselt võtta omavalitsuste kurtmisi, et raha on nii vähe, et nagu polekski teist, millegi jaoks ei jätku. Võtkem aga laenu, muu hulgas ka selleks, et hüvitisi maksta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tarneahela probleemide tõttu jääb tänavu tootmata ligi 8 miljonit autot
Globaalsed autotootjad võivad tänavu kaotada tarneahelatega seotud probleemide tõttu 210 miljardit dollarit käibest, mida on kaks korda rohkem kui aasta alguses prognoositi, teatas konsultatsioonifirma Alixpartners.
Globaalsed autotootjad võivad tänavu kaotada tarneahelatega seotud probleemide tõttu 210 miljardit dollarit käibest, mida on kaks korda rohkem kui aasta alguses prognoositi, teatas konsultatsioonifirma Alixpartners.
Enefit Green võib täna avaldada uudise börsile mineku kohta
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Ruth Oltjer: börsilt raha küsida on minu jaoks liiga aeglane ja kohmakas
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.