19. august 1996
Jaga lugu:

Eesti Telefon huvitub valitsusside lõpust

Valitsusside direktor Jaak Lippmaa väidab, et valitsusside kommertsklientide üleminek Eesti Telefoni alla on viimase süül takerdunud ja Eesti Telefoni ei huvita lepingu sõlmimine.

Lippmaa sõnul on kommertsklientide üleminek takerdunud selle taha, et Eesti Telefonil pole piisavalt vabu digitaalnumbreid. «Oleme saatnud Eesti Telefonile kirju 10. , 19. , 23. juulil ja 1. augustil palvega jätkata läbirääkimisi,» väidab Lippmaa.

«Palusime ka esitada nägemus, mida klientide üleminek tehniliselt tähendab ja kuidas saab valitsusside sellele kaasa aidata,» selgitab Lippmaa. «Ainuke vastus oli Eesti Telefoni peadirektori Guy Sundqvisti telefonikõne. Ta ütles, et neil ei ole Tallinna kesklinnas digitaalmahtu.»

Eesti Telefoni juhatuse esimehe Toomas Sõmera sõnul on Lippmaa oma kirjades soovinud hoopis täiendavaid liine ja teenuseid saada.

Jaak Lippmaa kinnitusel võiks valitsusside poolest kommertsklientide üleminek kohe toimuda ja see võtaks aega kuni 48 tundi. «Kirjutasime eelmise aasta 16. märtsil Sundqvistiga alla nn kavatsuste protokollile,» räägib ta. «See nägi ette klientide üleandmise nii, et jääb võrgu vastastikune kasutamine. Meie rendime Eesti Telefonilt ressurssi, et kuhugi jõuda.»

«Kui Eesti Telefon oleks nõus meiega sellise lepingu sõlmima ja neid kliente teenindama, toimuks üleminek päevapealt,» väidab Lippmaa.

Lippmaa kinnitusel ei soovi Eesti Telefon eespoolnimetatud lepingut sõlmida.

Eesti Telefoni peadirektori asetäitja Heinar Leismann ei usu, et klientide ülevõtmine vabade numbrite taha jääks. «Kui ka tõesti ei peaks digitaalmahtu olema, siis tehakse vastav investeering ja ostetakse juurde,» väidab ta. «Äriklientidele peab alati digitaalmahtu jätkuma.»

Leismanni sõnul oleks numbrimahu suurendamine suhteliselt väike investeering. «Telefonijaamad on nii projekteeritud, et neid on võimalik laiendada,» seletab ta. «Olenevalt tarbijast võib see aega võtta paarist nädalast kuni paari kuuni.»

Toomas Sõmera sõnul on klientide üleminekul võimalikud mitmed variandid. «Kõik sõltub sellest, kas valitsusside jääb telefonisidega tegelema või ei,» ütleb ta.

«Kommertsklientide üleminekust on räägitud mitu kuud. Miks ei ole seni seda investeeringut tehtud?» küsib Jaak Lippmaa.

Toomas Sõmera kinnitusel on teede- ja sideministeerium teinud valitsusele ettepaneku anda traditsiooniline telefoniside valitsusside alt üle Eesti Telefonile.

«Oleme tõesti peatanud valitsussidega lepingu sõlmimise, et oodata ära valitsuse lõplik seisukoht nende tuleviku kohta,» lisab ta.

«Enne põhiküsimuse otsustamist pole meil ka mõtet eraldi kommertsklientide ülevõtmisse investeerida,» ütleb Sõmera välja Eesti Telefoni seisukoha.

Valitsusside telefonivõrgus on 29 Tallinna kesklinnas tegutsevat erafirmat 250 telefoniga. Suurimad valitsusside kommertskliendid on Tallinna Pank, uudisteagentuur BNS, arvutitootja Microlink, Eesti Julgestusteenistuse AS ESS ja AS Baltic Computer Systems (BCS).

Valitsusside põhimäärusest tulenevaid kliente, riigieelarvelisi asutusi on võrgus sadakond, kokku 3000 telefoniga.

Varem on mitmed kliendid oma algatusel proovinud Eesti Telefoni alla mineku küsimust lahendada, seni edutult. Arvutifirma BCS finantsdirektor Raimu Hanst meenutab, et mõni aasta tagasi oli firmal probleeme valitsusside pakutava teenuse kvaliteediga. «Raske oli meile sisse helistada, samuti olime kord terve nädala ilma sideta,» räägib ta.

«Viimase kolme-nelja kuuga oleme aga rahul, me ei ole ka eriti kapriissed,» lausub Hanst.

Finantsdirektori sõnul kasutab BCS umbes 70 telefoninumbrit ja nende vahetus firmale ei meeldiks.

Mai alguses esitas Eesti Telefoni tegevjuhtkond firma juhatusele ettepaneku tõsta lähema nelja aasta jooksul äriplaanis kajastatud investeeringuid 400 miljonilt 600--700 miljonile kroonile aastas. Firma peadirektor Guy Sundqvist ütleb kirjas teede- ja sideminister Kalev Kukele, et valitsusside küsimust lahendamata on investeeringute tegemine võimatu.

Toomas Sõmera kinnitab samuti, et Eesti Telefoni partnerid ja osanikud on väljendanud ärevust lahendamata valitsusside probleemi üle. Ta loodab, et see küsimus ei hakka takistama investeeringuid. «Telefoniside areng on Eesti riigile liiga tähtis,» märgib Sõmera.

Eesti Telefoni aktsiatest kuulub 51% RE-le Eesti Telekom ja 49% Stockholmis baseeruvale Baltic Tele AB-le. Viimase osanikud on võrdsetel alustel Rootsi Telia AB ja Soome Telecom Finland OY.

Eesti Telefoni tehnikadirektori Jaak Ulmani sõnul katab klientide ületulekuga tekkivad kulutused kõigi eelduste kohaselt Eesti Telefon. Viimast kinnitab ka Heinar Leismann. Varem on mitmed ärikliendid avaldanud kahtlust, et nende ülemineku kulud valitsusside alt Eesti Telefoni alla kaetakse nende taskust.

Jaak Ulman ütleb, et operaatori vahetusega kaasnevad vältimatud muudatused telefoninumbrites. Uudisteagentuuri BNS juhatuse esimees Allan Martinson kinnitas juuni keskel, et kui telefoninumbrid muutuvad, kaalub agentuur sadade tuhandete kroonideni ulatuva kompensatsiooninõude esitamist.

Tänaseks on probleem vähemalt BNSi puhul lahenenud. Martinson ütleb, et BNSi initsiatiivil osapooltega peetud läbirääkimiste tulemusena saab uudisteagentuur ülemineku järel uue numbrivahemiku, mis sarnaneb vanale.

Sundqvist taunib valitsusside tegevust

14. mail saatis Guy Sundqvist minister Kalev Kukele kirja. Ta avaldas kirjas veendumust, et valitsusside tegevus ei vasta Eesti Telefoni ja Eesti valitsuse vahel sõlmitud kontsessioonilepingule ning palus valitsusside lepingule mittevastav tegevus lõpetada.

Kontsessioonilepingus seisab, et piiratud konkurentsi jooksul kuni aastani 2000 on Eesti Telefonile mittekuuluvates võrkudes keelatud osutada üldkasutatavat telefoniteenust. Jaak Lippmaa väitel valitsusside sellist teenust ei osuta. «Meie võrk on kinnine ja sellest pääseb üldkasutatavasse võrku ainult siis, kui ette valida number null,» teatab ta.

Eesti Telefoni peadirektori asetäitja Heinar Leismann jagab arvamust, et valitsusside tegevus ei riiva Eesti Telefonile antud õigusi. «Eesti Telefon ei olegi üles tõstnud küsimust, nagu rikuks valitsusside oma tegevusega kontsessioonilepingut,» väidab ta vastupidiselt firma peadirektorile.

Toomas Sõmera ei pea siiski õigeks, et valitsusside teenindab kommertskliente. «Mujal maailmas taolised struktuurid tavalise telefonisidega ei tegele,» teab ta öelda.

Jaak Lippmaa sõnul võiks valitsusside tulevikus tegeleda kolme peamise suunaga -- kinnise autonoomse telefonivõrgu arendamine, operatiivne raadioside ja riigiasutustevaheline andmeside.

Toomas Sõmera leiab, et valitsusside võiks edaspidi tegeleda ainult erisidega.

Põhimõttelise otsuse valitsusside tuleviku kohta peab langetama valitsus, toetudes eri ministeeriumite, valitsuse kriisikomisjoni ja valitsusside küsimustega tegeleva töögrupi ettepanekutele. Sõmera kinnitusel ei taha Eesti Telefon poliitilise otsuse tegemisel kaasa mängida. «Meie oleme tehniliste küsimustega tegelev firma,» ütleb ta.

Jaga lugu:
Hetkel kuum