Soome pürib kokkuhoiu abil EMUsse

1995. a aprillis ametisse asudes lubas viieparteiline koalitsioonivalitsus kärpida riigivõlga ning vähendada tööpuudust poole võrra 1999. aastaks. Valitsus lubas kärpida ka nn maksukiilu, mis tähendab seda, et kõrged maksud ei innusta inimesi tööd otsima ning jätavad nad pikkadeks aastateks töötu abiraha toel elama.

Eelarveprojekti üksikasjad avaldatakse eelarve esitamisel parlamendile 3. septembril, kuid rahandusminister Sauli Niinistö sõnul ulatuvad kavandatud eelarvekulud 191 miljardi Soome margani ehk ligi 500 miljardi Eesti kroonini, mis on umbes nelja miljardi marga võrra vähem kui käesoleval aastal.

Eelarvedefitsiit peaks praeguselt 40 miljardilt margalt alanema järgmisel aastal alla 29 miljardi marga ehk 75,4 miljardi Eesti krooni.

Uue eelarve kohaselt kärbitakse tulumaksu viie miljardi marga võrra ehk umbes kahe miljardi marga võrra rohkem, kui valitsus esialgu plaanis.

Tulumaks ulatub umbes 36 protsendini keskmise soomlase palgast. Järgmisel aastal langeb tulumaksuprotsent 34 protsendini.

Soome maksumaksjate keskliidu andmetel säästab keskmise palgaga soomlane järgmisel aastal 200 marka kuus. Keskmiseks palgaks loetakse Soomes umbes 11 300 marka kuus (29 380 EEK) ehk 140 000 marka (364 000 EEK) aastas.

Rahandusministeeriumi teatel on järgmiseks aastaks kavandatud umbes üheprotsendiline avaliku sektori defitsiit, võrreldes umbes kolme protsendiga 1996. aastal ning see vastab Maastrichti lepingu nõuetele (3%).

Riigivõlg väheneb protsendi võrra ja moodustab 61 protsenti rahvamajanduse kogutoodangust. Selle näitajaga ületab Soome napilt Maastrichti lepingu nõudeid (60%). Peaministri prognoosi kohaselt peaks riigivõlg järgmisel aastal stabiliseeruma.

Järgmise aasta eelarve kavandamisel võeti aluseks oodatav 3,8protsendiline majanduskasv. Tööpuuduseks prognoositi 15,4 protsenti. Praegu on Soome töötuskordaja 16,4 protsenti.

Inflatsioon Soomes on püsinud madalal. Tänavu oodatakse 0,8protsendilist ja järgmisel aastal 1,5protsendilist hinnatõusu. Mis puutub palju vastukaja äratanud ühinemisse Euroopa valuutakursimehhanismiga (ERM), siis selles osas ei ole valitsusel midagi uut lisada, ütles Lipponen. Tema hinnangul on praegu kõige olulisem säilitada marga tugevus ja madalad intressimäärad.

Sõltumata sellest on aga Soome püüdluseks pürgida esimeste hulgas kavandatavasse Euroopa rahaliitu, ütles peaminister Paavo Lipponen eelarvekõneluste lõpus antud pressikonverentsil. Tema sõnul suurendab Soome järgmise aasta eelarveprojekt rahaliiduga ühinemise võimalusi. STARTEL-REUTER-BNS-KL