Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Loteriimüüjate edukas lobby
Praegu kehtiv loteriiseadus ja hasartmänguseadus näeb ette loteriide korraldamises ühesuguse 16protsendilise maksu.
Justiitsminister Paul Varuli sõnul on muudatusettepaneku mõte eristada loteriide liigid: klassikaline loterii, kiirloterii ja arvloterii ning diferentseerida selle järgi ka maksud. Klassikalise loterii puhul oleks maks 20%, kiirloterii puhul 16% ning arvloterii puhul 11%.
Klassikalist loteriid ehk ainsat, mille maks tõusis, meenutavad vaid nõukogudeaegsed loteriilpiletid ning hiljem Rahva Hääles ilmunud kirevad võidunumbrite veerud. Praegused tendentsid näitavad maksukergendusi saanud arvloteriide võidukäiku, märkis Varul.
Rahandusminister Mart Opmann lisas, et kindlasti toob seadusemuudatus muutusi ka eelarvetulude laekumise osas.
Kuigi näiteks arvloteriide puhul maks 5% võrra väheneb, on selge, et väheneb ka nende tulukus, lausus Opmann. Arvloteriid on kahtlemata väiksema tulukusega turusituatsioonis, kus on palju erinevaid loteriisid.
«Samas arvloteriide osatähtsus kasvab, seda just kiirloteriide arvel,» lisas Opmann.
Selle aasta seitsme kuuga on loteriituludest laekunud 8,3 miljonit krooni, kavandatud oli 7,6 miljonit. Aasta lõpuks võib Opmanni sõnul laekuda 11--12 miljonit krooni.