Presidente on ülearu

Eestil on presidente nagu metsas puid. Lisaks favoriitidele Lennart Merile ja Arnold Rüütlile on harjuma hakatud mõttega, et kõne alla võivad tulla ka mitmed alternatiivsed kandidaadid ehk mustad ratsud.

Äripäev analüüsis presidendikandidaatide võimalusi saada väljavalituks juba varem väljaöeldud positsioonilt -- ettevõtjate jaoks pole sellel väga suurt tähtsust, kes neist parasjagu riigi etteotsa saab, kuna presidendivõim lõpeb põhiseaduse järgi praktiliselt Kadrioru lossi väravate ees. Iga kandidaat sai hindeid viiepallisüsteemis.

Favoriit Arnold Rüütel oleks ettevõtja jaoks ohutu president, kuna ta meelsasti väldib otsuste langetamist. Seetõttu võib arvata, et ka võimalikud kahjulikud otsused jäävad vastu võtmata. Rüütli kasuks räägivad veel tema välimus ja rahustav kõnetoon, mis teeksid õndsaks iga koguduse, kui tegemist oleks kirikuõpetajaga. Samas aga peab arvestama seda, et läänes on ta arvel siiski endise tippkommunistina. Puudu jääb ka keeleoskusest ja töös sõltub ta väga palju igasugustest abidest ning nõunikest. Hinne kaks.

Lennart Meri tugevaks pooleks on intelligentsus, nauditav isikupärasus ja keeleoskus. Tema tagasivalimine paistaks Eestist väljaspool positiivse sammuna ja kinnitaks demokraatlike protsesside jätkumist. Teiselt poolt tahab ta olla liiga iseseisev ja võib üllatada ettearvamatu käitumisega. Näiteks reaktsiooni, mis kaasnes presidendi maaostuga, oleks võinud eelnevalt ette näha. Hinne neli.

Alternatiivide olemasolu teadustas esimesena segadust külvates kummipallina poliitikaskaalal üles-alla põrkav Savisaar, kes peab parimaks presidendikandidaadiks välisminister Siim Kallast. Selles sammus nähti ninasarviku püüdu parasjagu edev oravapoiss lõksu püüda ja seejärel terve liidrita jäänud oravapesakond laiaks litsuda.

Siim Kallase kasuks räägib hea rahvusvaheline renomee ja otsustusvõimelisus. Ta suudab tegutseda jõuliselt ja enesekindlalt. Veel on tal tagataskus trump lähiminevikust -- edukas rahareform, mis, tõsi küll, on kahandanud tema populaarsust lihtrahva hulgas. Trumpide kõrval on aga ka nõrgemaid kaarte, nagu noorusaastatel mehkeldamine kommunistidega, kehvapoolsed poliitilised kõned ja oht, et reformierakond liidri lahkumisel kaardilt kaob. Hinne -- tubli kolm.

Toomas Savi kandidatuur on tegelikult alles avanemata. Ühest küljest on ta tark, poliitikute hulgas pole tal ilmselt vaenlasi. Väliselt tekitab turvatunde. Teisalt on ta isiklikule auahnusele vaatamata esile lükatud teiste poolt ja tema katsed presidendina ise endale imagot looma hakata kukuksid arvatavasti läbi.

Välismaa jaoks tundmatu suurus. Kokkuvõttes tubli eesti mees -- hinne kolm.

Mõõduka Andres Tarandi puhul tekib küsimus, kas ta ei ole mitte liiga positiivne. Plekkideta minevik. Tarkus ja tasakaalukus. Veenev esinemisoskus ning hääl. Tore eesti perekond raadiotöötajast naise ja kahe krutskivennast pojaga. Väikest varju heidab vähene iseseisvus, sotsiaaldemokraatlike ideede lähedus ja hea meeskonna puudumine. Siiski hinne viis.

Riigikogu puussepad peavad näitama, kellest saab mastipuu, kellest tehakse saunalava või kellest puulusikas. Loodetavasti on neil selleks piisavalt üksmeelt.