21. august 1996 kell 22:00

Eesti Panga suurvõlgnik -- ESB Finantskontor -- pankrotistub

Sotsiaalpanga C-aktsionärid üritasid täitevametnike abiga veel eile saada oma kadunud rahale hüvitust panga vara müügist, mille ärahoidmiseks oli ajutine pankrotihaldur sunnitud pangamaja kinni pitseerima ja turvamehed appi kutsuma.

ESB Finantskontori ajutine pankrotihaldur Maire Arm ütles, et Tallinna ja Harju täitevbüroo direktor Valeri Pabo andis juuli keskel määruse, millega alustatud pankrotimenetlust arvestades peatati ESB Finantskontori vara müük. Sellele vaatamata kuulutas täitevbüroo eilseks välja oksjoni, kus taheti maha müüa Finantskontorile kuuluvad sõiduautod, koopiamasinad, arvutid ja saalisisustus.

Täitevametnikud põhjendasid oksjoni korraldamist sellega, et Pabo määrus oli puudutanud üksnes Tallinna piimakombinaadi 2,5 miljoni kroonise nõude rahuldamist. Samas on kohus panga väikeaktsionäridele välja mõistnud ligi 3 miljonit krooni, millest nad on tänase seisuga kätte saanud vaid veidi üle 200 000 krooni. C-aktsionäride kogu aktsiasumma on aga 13 miljonit krooni, mis neil ilmselt jääbki kadunuks.

Vanemtäitur Liidi Auksman väitis eile, et neil olevat õigus panga võlausaldajate kasuks tehtud kohtuotsuseid täita seni, kuni Finantskontori pankrotti pole välja kuulutatud. Seda vaatamata Tallinna linnakohtu määrusele, mille põhjal on Finantskontori kui võlgniku kogu vallas- ja kinnisvara arestitud. Auksman tunnistas, et tema tegutseb põhiliselt Sotsiaalpanga C-aktsionäride huvides.

Maire Arm ütles, et Finantskontori kõigi võlausaldajate nõuete proportsionaalseks rahuldamiseks ja täitevametnike eemalepeletamiseks oli ta sunnitud pangahoone kinni pitseerima ja turvafirma appi kutsuma. ESB Finantskontori töötajaile tähendab see sunnitud kolmepäevast tööseisakut, sest ilmselt juba homme kuulutab kohus välja ESB Finantskontori ASi pankroti, mille järel kuuluvad Sotsiaalpanga 1380 C-aktsionäri nõuded rahuldamisele proportsionaalselt koos teiste võlausaldajate nõuetega.

Arm lisas, et tal on tulnud varemgi Tallinna ja Harju täitevbüroo vanemtäituri Liidi Auksmani müügitehingute vastu võidelda, viidates tänavu aprillis tehtud Harju maakohtu otsusele, millega tühistati OÜ-le Safran kuulunud auto andmine ühele laenukontori võlausaldajale.

Finantskontori juht Andres Süld väitis mõni aeg tagasi, et kõigi nõuete kogusumma Finantskontori vastu on üle 250 miljoni krooni. Tegelik võlasumma peaks aga veelgi suurem olema.

Nagu öeldud, on suurim võlausaldaja Eesti Pank, kes on enamiku oma nõuetest juba kahjumisse kandnud. Eesti Panga infoosakonna juhataja Kaupo Pollisinski väitis nädal tagasi, et pankrotiprotsessi käigus ei ole suuremat lootust olulisi summasid tagasi saada.

Sotsiaalpanga võlgnevus Eesti Pangale moodustas 1994. aasta lõpuks, mil Eesti Pank oli Sotsiaalpanga juhtimise juba üle võtnud, 230,6 miljonit krooni. Sellest 38,5 miljonit olid teisejärgulised võlakohustused ja 192,1 miljonit likviidsuslaenud, millele Eesti Pank tegi kahjumikindlustuseraldisi 74 miljoni krooni ulatuses.

1995. aasta algul suurenes Sotsiaalpanga võlgnevus veel 6,7 miljoni krooni võrra pärast USA dollarite müügitehingut, kus pank ei suutnud tasuda oma kohustusi Eesti kroonides.

Läinud aasta märtsis andis Eesti Pank oma teisejärgulised nõuded Sotsiaalpangas üle Põhja-Eesti Pangale. Sama aasta juunis ostis Eesti Pank Sotsiaalpangalt ASi Arrow aktsiad, millega kustutati Sotsiaalpanga võlanõudeid veel 3 miljoni krooni ulatuses. Koos aktsiatega läks Eesti Panga omandusse Tallinnas Koplis asuv kuuekorruseline poolik luksusmaja, millele on aga nõudeid veel kahel kommertspangal. Arrow kuulus varem Sotsiaalpanga suuraktsionärile Aleksandr Rubisele, kes loovutas selle Sotsiaalpangale oma 80 miljoni kroonise võla katteks.

Sotsiaalpanga kokkuvarisemise ühe peapõhjusena ongi nimetatud hiigellaene oma suuraktsionäridele, kelle ärid on tänaseks suures osas kokku kuivanud.

Sotsiaalpanga tegevuslitsents tühistati 10. mail 1995, panga õigusjärglaseks kuulutati rahvusvahelise valuutafondi soovitusel ESB Finantskontori AS, kelle ülesandeks oli panga bilanssi jäänud laenude tagasinõudmine. Arvestades võlasumma osalise laekumise võimalikkust ja selle katmist kinnisvara müügist saadava rahaga, tegi Eesti Pank 1995. aastal täiendavaid kahjumikindlustusi veel 124,5 miljoni krooni ulatuses.

Hetkel kuum