Firma laenutegevus võib osutuda kuriteoks

Küllap rabas sadu kui mitte tuhandeid firma- ja finantsjuhte nagu tugevatoimelise pommi plahvatus naabri ukse taga pankrotistunud Haapsalu hulgimüügifirma, ASi Helger pankrotihalduri Andres Rüüteli otsus mitte rahuldada mainitud firmale raha laenanud mitme ettevõtte võlanõuet laenuintresside osas.

Pankrotihaldur toetub oma otsuses ENSV-aegsele tsiviilkoodeksile, mille mitmes paragrahvis on määratud, millistel asutustel on õigus väljaantud laenude pealt intressi saada. Ühel tavalisel ettevõttel puudub õigus selle iganenud dokumendi järgi teisele ettevõttele või ka eraisikule laenatud raha pealt intressi nõuda. Kahjuks on üleminekuaja pööristuultes need paragrahvid sootuks ununenud kas tühistada või muuta.

Mitmel viimasel aastal ei ole riigikohus arutanud juhtumeid, kus mõni ettevõte oleks kas iseseisvalt või pankrotihalduri abiga vaidlustanud oma kreeditori poolt sissenõutava intressi. Samal ajal on aga Läänemaa kohtutes kõnesolevas küsimuses mitmel juhul jäetud intressinõuded rahuldamata, kusjuures intressist ilmajäänud firmad pole kohtuotsust vaidlustanud. Järelikult need paragrahvid töötavad.

Nõukogude Liidu seadused kehtivad Eestis rahumeeli edasi, kui neid ei ole tühistatud või nad pole vastuolus Eesti seadustega. Kohus, teadagi, tugineb oma otsuste tegemisel kehtivatele seadusaktidele. Seega ei tasu imeks panna, kui ühel ilusal päeval luuakse nutika pankrotihalduri algatusel niisugune kohtupraktika, mis väga paljudel ettevõtetel finantsiliselt nagu vikatiga jalad alt niidab.

Seega, kui mitmed teised juristid, advokaadid ja rahalaenajad nüüd innustust saavad, võib riigis puhkeda korralik tohuvabohu. Väga pikaks ajaks jääb arusaamatuks, kes kellele ja kui palju võlgu on. Maksuameti ametnikud, kui nad ei taha peast päris sassi minna, võtavad end töölt lahti.

Huvipakkuv on kogu asjaloo juures see, et ei ükski teine jurist ega justiitsministeerium või õiguskantsler, rahandusministeeriumi kõrgetest ametnikest rääkimata ei ole siiani mingit probleemi neis seadusesätteis märganud. On jäänud nii-öelda kahe silma vahele. Silmavahe peab sel juhul küll väga lai olema.

Saudi Araabias ei võta isegi krediidiasutus laenudelt intressi, sest liigkasuvõtmine pole Allahile meelepärane tegu. Aga pole need araablased ühti kahel käel heldelt jagajad, nemad saavad oma tulu laenu pealt võetavast komisjonitasust.

Taibukamad ärimehed, kes igaks juhuks peavad õigeks mitte ootama jääda, mis toimuma hakkab, haaravad kibekähku telefoni järele, et oma partneritega juba sõlmitud laenulepingud ümber vormistada. Nii saavad Eesti mehed araablaste eeskujul laenu pealt võtta näiteks lepingutasu, mille suurus lepitakse kokku alguses ja mida makstakse jupikaupa nagu tavaliselt intressigi.

Äripäev loodab, et õige pea oma korraliste istungitega alustav riigikogu vajaliku aja ja õiged inimesed leiab, et ununenud seadusesätted käbedalt tühistada.