Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lühiuudised

    Välisminister Siim Kallas ütles RASi Eesti Merelaevandus erastamisviisi kommenteerides, et tal ei ole midagi väliskapitali vastu. Ettevõtte konkurentsi tagamiseks maailmas on see Kallase hinnangul vajalik.
    Kallas selgitas, et Eesti erastamispoliitika on seni pidanud vajalikuks tuumikinvestorite kaasahaaramist. Kahtlemata on välisinvestorid need, kes suudavad uuendada tehnoloogiat ja tõsta konkurentsivõimet, lausus Kallas.
    «Ma ei näe väliskapitali kaasamises mingisugust ohtu Eesti suurematele ettevõtetele,» märkis välisminister.
    Kallas nentis samas, et hoiduks heameelega kommentaaridest konkreetse ettevõtte erastamisviisi suhtes, öeldes, et pole sellega eriti kursis.
    Erastamisagentuur kuulutas esmaspäeval välja Eesti Merelaevanduse 70 protsendi aktsiate erastamise aktsiakapitali laiendamise teel. BNS
    RE Eesti Kütus võib tasuda ASile AA-Õligrupp 20 miljoni kroonise võlanõude eest AS Traffic Service'i ja Transoili aktsiate müügist saadud rahaga.
    RE Eesti Kütuse peadirektor Toomas Saks ütles, et arbitraazhi kevadine otsus, mis kohustab Eesti Kütust tasuma Õligrupile ligi 20 miljonit krooni, on ametlik ja seda tuleb täita. «Kohtu otsus on olemas ja praeguses olukorras tuleb paratamatult seda täita,» nentis Saks.
    Selle raha saaks kätte Eesti Kütusele kuuluvate ASi Traffic Service ja Transoili aktsiate müügist, märkis Saks. Traffic Service ja Transoil on Neste ja Eesti Kütuse ühisfirmad. Kevadel sõlmis Esoil Eesti Kütusega erastamisagentuuri nõudmisel solidaarsuslepingu, millega Esoil võttis endale kaasvastutuse Eesti Kütuse vastu suunatud nõuete suhtes. Eesti Kütus peab AA-Õligrupile tasuma 20 miljonit krooni. BNS
    Hoiupanga järelevalvenõukogu katkestas teisipäeval koosoleku, mille üheks küsi-museks oli Tööstuspanga liitumislepingu kinnitamine, ütles Hoiupanga pressiesindaja.
    Järelevalvenõukogu jätkab katkestatud koosolekut täna kell 14. Pressiesindaja sõnul arutas nõukogu ka teisi küsimusi, mis olid samuti «pika arutelu» objektiks. Kokku kestis nõupidamine kolm tundi.
    Tööstuspank ja Hoiupank sõlmisid laupäeval liitumislepingu, millega Hoiupanga bilansimaht tõuseb 3,9 miljardi kroonini. BNS
    Saare maakohus kuulutas 20. augustil välja Saaremaa elektroonikaettevõtte Origo Eesti pankroti. Origo Eesti suurim võlausaldaja on 1,2 miljoni krooniga maksuamet.
    Ettevõtte omanikud leiavad, et üks olulisemaid lisakulutuste ja seoses sellega makseraskuste tekkimise põhjusi on aasta algul tekkinud tüli Origo Eestile tootmisbaasi rentinud ASiga Elea, ütles ajutine pankrotihaldur Kersti Põld.
    Põld ütles, et 10. septembril on ettevõtte võlausaldajate esimene üldkoosolek. Ta lisas, et ilmselt peab ta võlausaldajatele tegema ettepaneku Origo Eesti likvideerida.
    AS Origo oli 1,5miljonilise kuukäibega ettevõte, mis valmistas põhiliselt SAT-TV tüünereid. AS Origo Eesti on Origo Estland AB tütarfirma, mille aktsionärid on Stefan ja Olav Fahlander, Jens Strandell, Pertti Jokinen, Heldus Allese ja Aarne Aus. BNS
    Eesti väliskaubandusdefitsiit tõusis juulis miljardist kroonist 1,3 miljardi kroonini.
    Tolliameti tollistatistika andmeil moodustas kaupade eksport 1,762 mld ja import 3,089 mld krooni. Juulis vähenes kaupade eksport juuniga võrreldes 125,9 mln ja import suurenes 172,7 mln krooni võrra.
    Kokku oli Eestil juulis väliskaubanduspartnereid 93 riigist, millest 42 oli tollistatistika kaubandusbilanss positiivne.
    Eesti eksport Venemaale moodustas 19,4% kogu kaubavahetusest, Soome 14,7% ja Lätti 10%. Enim imporditi kaupu Soomest (37,4% kogukäibest), Venemaalt (9,8%) ja Saksamaalt (8,8%).
    Eksport Venemaale suurenes 51 mln ja Lätti 39 mln krooni võrra.
    Import Soomest suurenes 92 miljoni krooni võrra. Juulis vähenes juuniga võrreldes import Saksamaalt 40 miljoni ja Rootsist 29 miljoni krooni võrra. BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tallinna Sadam kasvatas reisijate arvu 87%, ent kaubamaht vähenes
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Aleksei Šiškin: Nord Stream 2 hävitas eestlaste hõimurahva asuala
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Tallinna Sadam kasvatas reisijate arvu 87%, ent kaubamaht vähenes
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Energiahindade tõus viis 150 töötajaga tööstusfirma pankrotti "Midagi head oodata pole."
148 töötajaga puitplaatide tootja AS Repo Vabrikud teatas, et läheb pankrotti, kuna ei ole enam kõrgete energia- ja puiduhindade tõttu konkurentsivõimeline.
148 töötajaga puitplaatide tootja AS Repo Vabrikud teatas, et läheb pankrotti, kuna ei ole enam kõrgete energia- ja puiduhindade tõttu konkurentsivõimeline.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.