Pingeid tekitav ametiauto

Nädal tagasi oli tähtaeg, mil ministeeriumid ja maavalitsused pidid esitama oma ettepanekud ja arvamused rahandusministeeriumi poolt välja töötatud autopargi vähendamise projekti kohta. Veiko Einsalu rahandusministeeriumi eelarev osakonnast sai vastuse ühelt ministeeriumilt ja kaheksalt maavalitsuselt.

«Maavalitsused leiavad, et autosid võiks olla rohkem,» on Einsalu sõnul vastuste sisu. Praegu on 15 ministeeriumi päralt 118 sõidukit ja 15 maavalitsuse käsutuses 266 autot.

Rahandusministeeriumi välja töötatud ettepanekus on kirjas, mitme inimese kohta ministeeriumis ja maavalitsuses võiks olla üks auto ning millises hinnaklassis ametnike autod olla võiksid. Näiteks ministrite autod võiksid maksta 440 000 krooni ja maavanemate autod 330 000 krooni. Ka piiritleb projekt autodele tehtavad kulunormid ning läbisõidulimiidi ning sisaldab kavatsust vähendada personaalautot omavate ametnike hulka.

«See on asjalik ja ratsionaalne ettepanek,» on Harju maavalitsuse kantselei juhataja Elmu Peegi hinnang valitsuse kavatsusele vähendada maavalitsuste autoparki. Peegi sõnul näeb eelnõu ette, et kümne ametniku kohta oleks maavalitsuses üks auto. See tähendab, et praeguse 28 auto asemel jääks Harju maavalitsusele 18 autot.

Peeki see ei kohuta: «Loomulikult pooldan ma autode vähendamist.» Nagunii ootavad mitmed vanad Volgad mahakandmist.

Ka Ida-Viru maavalitsuse maavanema Rein Aimla sõnul autode vähendamine neid valuliselt ei puuduta: «Meil on ainult üks auto üle, aga kuna kaks autot enam remonti välja ei kannata, siis me isegi ületame koondamisplaani.»

«Kuna elu käib ikka Tallinnas, siis autopargi vähendamine isoleeriks meid elust,» teatab Valga maavalitsuse maasekretär Tõnis Lass. Praegusest 18 autost peaksid nad loovutama 11. Lass leiab, et eelnõu toorik, ei arvesta üldse seda, et mida kaugemal Tallinnast, seda tähtsam roll asjaajamistes on autol.

Lassil on raske ette kujutada, kuidas nende osakonnajuhataja, kes on sunnitud Tallinna vahet sõitma, tõuseb hommikul kell neli, et viiesele rongile jõuda, siis istub reipalt paaril nõupidamisel, kust kihutab koju viivale rongile.

Eelnõu kohaselt jääks personaalauto vaid maavanemale ja maasekretärile. Seni osakonnajuhataja käsutuses olnud autod muutuksid üldkasutatavateks.

Elmu Peegi sõnul on loomulik, et ümberkorraldus tekitab osakonnajuhatajates pisikest rahulolematust, kuid see on ametnike, mitte valitsuse probleem. Pealegi pakub valitsus välja kompensatsiooni võimalused: taksotalongid, kompensatsioon isikliku auto kasutajale.

Tõnis Lassi arvates on auto osakonnajuhatajale teatud palgakompensatsioon: «Siis tuleks palgasüsteem ümber vaadata.»

Eelnõu eesmärk, mis räägib sellest, et personaalautodest saavad üldkasutatavad autod, pahandab Lassi eriti: «Öeldakse, et kahte asja, autot ja naist ei tohi teistele kasutada anda.»

Riiklike ametite peadirektoritele ja maavanematele on aastaks bensiini-, määrdeainete, kindlustuse ja tehnohoolduse kuludeks ette nähtud umbes 50 000 krooni. Kas maavanem peab sõitma Fordi või Opeliga, seda eelnõu Peegi sõnul rangelt ei määratle: «Tingimuseks on, et maavanem ei sõida ringi forsseeritud mootoriga või sportautoga ning autoga, mille mootori võimsus on üle 185 kW.»