1. septembril jõustus abieluvararegistri seadus. Tegemist on perekonnaseaduse rakendusliku õigusaktiga. Seadus reguleerib abikaasade varalisi suhteid kolmandate isikutega. Registrikanne annab kolmandatele isikutele infot selle kohta, milline on abikaasade varaline seis ja selle jaotumine abikaasade vahel.

Tähendust hakkab see omama äriühingute asutamisel, äriühingutes tegutsemisel. On olemas äriühinguid, mis vastutavad ainult ühingu varaga mingisuguse võimaliku kahju puhul, ning on olemas ka täisvastutusega äriühinguid, kus omanik või omanikud vastutavad kogu oma varaga. Viimasel juhul on oluline teada, milline on äripartnerite tagatis.

Võib juhtuda, et äripartner, teades teise poole vara suurust, võib esitada nõude sellele varale, kui partner teda alt veab. Nõude esitamisel aga selgub, et see vara polegi äripartneri oma, vaid kuulub tema abikaasale. See on abikaasa lahusvara, kas talle kingitud, soetatud abielu käigus või enne abiellumist, nagu meie perekonnaseadus seda ette näeb. Lahusvara võib abikaasadel olla tekkinud ka abieluvaralepingute alusel. Siis on äripartneri pettumus muidugi suur. Võib arvata, et ärimehed, kes tegelevad nii-öelda libeda äriga, püüavadki oma vara võimalikult kõrvale kantida. Et kui midagi juhtub, siis on tagatiseks vaid neil jalasolev püksipaar. On ju küllalt näiteid selle kohta, kus teatud kindlatel eesmärkidel kirjutatakse auto või maja abikaasa nimele.

Tänu abieluvararegistrile, toimub see ümberkirjutamine avalikult. Tähendab -- äripartner, kes on ühega abikaasadest ärilistes suhetes, saab täpselt järgi vaadata, milline on tema partneri reaalne tagatis. Kui keegi kandib oma vara üle abikaasale võimaliku fiasko vältimiseks ja oma elustandardi säilitamiseks, siis on see täiesti normaalne tegevus. Seda aga peavad teadma ka partnerid ning seda võimaldabki abieluvararegister.

Õige ärimees tutvub oma partneri taustaga äriregistri kaudu. Samamoodi peaks nüüd toimima ka abieluvararegistriga -- enne tehingute alustamist tuleks tutvuda partneri varaliste suhete korraldamisega perekonna sees. Aktsiaseltside puhul ei oma see tähendust, kui aga on tegemist täisühinguga või üksikettevõtjaga, siis küll -- vastutab ju tema kogu oma varaga.

Kui abieluvararegistrisse ei ole tehtud kannet abieluvaralepingu kohta, tuleb eeldada, et abikaasade vahel eksisteerib perekonnaseadusest tulenev ühisvarasuhe. Kui aga selline kanne on tehtud, tuleb registrist täpsemalt uurida abieluvaralepinguga loodud uue varalise suhte sisu.

Abieluvararegistrid hakkavad tegutsema kinnistusametite juures. Seda kahel põhjusel: esiteks, kinnistusametid on meil igas maakonnas, see teeb need inimestele kergesti kättesaadavaks.

Teiseks -- kõige suuremaks varaks, mis inimestel võib olla, on kinnisvara ja nüüd, kui meil on abieluvararegister ja kinnistusraamat ühes kohas, on võimalik kiiresti ka abieluvararegistrist tulenevat vara lahusust arvestada kinnistusraamatus.

Kui kinnistusraamatusse on abikaasad kantud mingi maatüki ühisomanikena, pärast kannet aga vara lahutatakse ja maa läheb ühe abikaasa omandusse, siis viib kinnistusamet vastava muudatuse sisse ka kinnistusraamatusse.