Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Clintoni põhitrump on tugev majandus
Aastail 1993--1996 on USAs olnud stabiilne majanduskasv, mille põhjuseks peavad paljud ökonomistid nii Clintoni head õnne kui ka oskuslikku juhtimist. Töötus on olnud rekordiliselt väike: 1992. a valimiskampaania ajal lubas Clinton luua kaheksa miljonit uut töökohta, kuid tegelikult on juurde tulnud 10 miljonit töökohta ehk 245 000 kohta kuus. Inflatsioon, mis on olnud nelja aasta jooksul keskmiselt 2,7%, peaks selle aasta lõpuks kerkima kolme protsendini.
Ka Wall Street ei saa tun-nustamata jätta president Clintoni teeneid, sest kursside tõusule tubli 15% võrra pole viimase aja presidentidel midagi vastu panna.
Vabariiklaste leerist väidetakse aga, et 2,5% aastane majanduskasv on olnud kehv, olles võrreldav Nixoni valitsusaja majanduskasvuga ning jäädes alla Ronald Reagani (4%) ja George Bushi (2,6%) aegsele majanduskasvule.
Vabariiklaste asepresidendikandidaat Jack Kemp kinnitab, et maksureformiga oleks võimalik suurendada majanduskasvu 4,5 protsendini ja Bob Dole'i arvates oleks jõukohane 3,5% majanduskasv. Teatavasti on Bob Dole lubanud võimule tulles vähendada makse 15% võrra, mis tähendaks riigieelarves kuue aasta jooksul saamata tulusid 548 miljardit dollarit.
Dole näib eeskuju võtvat Ronald Reaganist, kes 1981. a vähendas makse kokku 1000 miljardi dollari võrra, mis omakorda suurendas eelarve puudujäägi kuue protsendini RKTst. Need abinõud koos keskpanga karmi rahapoliitikaga tugevdasid dollarit kuni 50%, mis andis tugeva hoobi kodumaise tööstuse konkurentsivõimele.
Bob Dole'i puhul on maksusoodustuste ettepanek seda üllatavam, et senati liikmena on ta kogu aeg võidelnud riigieelarve puudujäägi vähendamise eest. Sel puhul mainibki Business Week irooniliselt, et Dole'il on väga raske valijatele selgeks teha, kuidas tal õnnestub vähendada makse ja samal ajal kärpida eelarvekulusid 1000 miljardi dollari võrra aastaks 2002.
Praeguse administratsiooni eelarveandmed näitavad puudujäägi vähenemist -- eelarveaasta lõpus peaks puudujääk olema 116 mld dollarit, mis moodustab 2% RKTst ja on väikseim viimase 15 aasta jooksul ning 29% mullusest defitsiidist vähem.
Seetõttu on president Bill Clintonil must-valgel ette näidata oma poliitika tulemused. See ei ole jäänud märkamata: Today/CNN hiljutise rahvaküsitluse andmeil peab 2/3 vastanutest tema nelja-aastast valitsemisperioodi edukaks.
Parteikonvendil peetud programmkõnes lubas Clinton nelja aasta jooksul lisada relvastuse ajakohastamise kulusid 40%, toetada osa Ida-Euroopa riikide astumist NATOsse, taotleda tuumakatsetuste keelustamist ning tihendada sidemeid demokraatliku Venemaaga. DI-REUTER