3. september 1996
Jaga lugu:

Eesti alustab võitlust tubakaga

Suhtumine suitsetamisse on indikaator, mis näitab, kuidas riik hoolitseb rahva tervise eest, alustab sotsiaalministeeriumi tervise edendamise büroo juhataja Andrus Lipand.

Seni on ainus tubakatarbimist vähendav abinõu Eestis tubakaaktsiis. «Tubakatööstusest on kasu grupile töösturitele, aga selle maksab kinni riik tervikuna,» lisab Lipand. Varem või hiljem tuleb silmad avada ja tubakamonopolide survele vastu astuda, ägestub ta.

Esimese katse avalikes kohtades suitsetamist piirata tegi sotsiaalministeerium eelmisel sügisel, siis lükkas valitsus määruse tagasi. Teisel katsel loodab Lipand riigikogu toetusele.

Erilist tähelepanu pöörab tubakaseadus televisioonile, kus tubakareklaam on ringhäälinguseadusega keelatud. Kodumaistes telesaadetes ja salvestustes, samuti teatrilaval ei tohi näidata suitsetavat inimest, seisab eelnõus. Mööndusena võib näidata suitsetajat vaid juhul, kui saates suitsetamist taunitakse või kui salvestus on tehtud enne seaduse jõustumist.

Eesti Televisiooni programmidirektor Raul Rebane on põhimõtteliselt päri, et suitsetamist tuleb ekraanil vältida, aga sellega ei või kalduda äärmustesse. «Kui pressikonverentsil Mike Tyson ikka suitsetab ja meil seda näidata tuleb, ei saa küll midagi teha,» toob Rebane näite. Saatejuhte ja külalisi suudame küll mõjutada, et nad ekraanil ei suitsetaks, on Rebane samas veendunud.

Ka TV3 programmidirektor Toomas Lepp arvab, et keelata tuleks suitsetaja näitamine, kui see otseselt propageerib suitsetamist. «Kas siis Winston Churchilli pilti ei tohi näidata?» küsib ta. Kui inimkond ei ole nähtust täielikult hukka mõistnud, ei saa seda keelata ühes valdkonnas, leiab Lepp.

Tubakaseadus keelaks suitsetamise ühissõidukijuhtidel tööl olles. «Kui Lasnamäele sõitvas bussis on maika väel bussijuhil pläru hambus, siis on see ebaesteetiline, aga ta pole ka vaheseinale vaatamata sõitjatest isoleeritud,» kommenteerib nõuet Andrus Lipand.

Tallinna autobussikoondise liiklusdirektor Tiit Orissaar kinnitab, et niisuguste juhtidega võideldakse ja neid karistatakse ilma vastava seadusetagi. Seda kontrollib meie liikuv teenistus, kinnitab ta.

Suitsetav bussijuht jääb Orissaare sõnul osaliselt ilma lisatasust, mis tähendab mõnesaja või isegi tuhande krooni kaotamist. «Seitsmesaja bussijuhi seas on igasuguseid,» lisab Orissaar.

Suurim on probleem suitsetamisega söögikohtades ja siin annavad head eeskuju kiirtoitlustusketid McDonald's ja Carrols, kus sigaretiving on mõeldamatu.

Tubakaseadus kohustaks kõiki söögikohti saali poolitama. Kahe ruumi puhul aga kohustaks seadus ühe suitsuvabaks kuulutama.

Mõte on õige, aga kuidas seda rakendada, peab veel mõtlema, kommenteerib Gloria restorani omaniku poeg Marek Demjanov. «See on praegu üks problemaatilisemaid küsimusi meie linna baarides,» kinnitab ta.

Demjanov ei saa aga aru, miks peab seaduse eiramise korral vastutama restoranipidaja. «Kui omanik on kõik teinud, et klient oleks sellest teadlik, siis peaks ikka igaüks ise oma tegude eest vastutama,» arutleb ta.

Kaugema sihina näeb Andrus Lipand silme ees tubakareklaami täielikku keelamist, kuid tunnistab isegi, et selleni on väga raske jõuda. «Ma ei tea ühtegi Euroopa riiki, kus oleks tänavapildis nii agressiivne tubakareklaam,» lisab ta samas.

Jaga lugu:
Hetkel kuum