8. september 1996
Jaga lugu:

Sadam ja raudtee ootavad erastamisjärge

Teedeja sideministeeriumi asekantsleri Meelis Piheli sõnul on suur tõenäosus, et aasta pärast on Tallinna Sadam äriseadustiku kohaselt muudetud aktsiaseltsiks, mille kõik aktsiad kuuluvad riigile. Ta rääkis, et juba on valmis ka ettevõtte uue põhikirja projekt.

Pihel lisas, et kummagi ettevõtte puhul pole lõplikult selge, kuidas võiks erastamine toimuda. Tema sõnul tuleb mõlema riigifirma erastamisküsimustes olla täpne, sest tegu on samas ka turu erastamisega.

Tallinna Sadamas erastatakse sadamale iseloomulikud operatsioonid, nagu kaupade laadimine ja lossimine, infrastruktuuri haldamine jääb sadama administratsiooni kätte, rääkis Pihel. Tema andmetel teevad eraoperaatorfirmad juba praegu Muuga sadamas üle 50% teenustest.

Piheli kinnitusel läheb sama skeem käiku ka Eesti Raudtee erastamise puhul. Esmalt moodustatakse raudtee nõukogu, mis jääb teedeja sideministeeriumi alluvusse, seletas ta. Nõukogu ülesanne on korraldada haldajate vahelisi suhteid, litsentsimist ja lepingute sõlmimist, ütles Pihel. «Põhimõtteliselt esindada riiki,» lisas ta.

Eesti Raudtee peadirektor Parbo Juchnewitsch ütles, et Eesti Raudtee arengukava kohaselt ei ole firma erastamise väljakuulutamiseks valmis veel lähema aasta jooksul. Tema sõnul võib tähtaeg ka lüheneda, kui riik võtab endale finantseeriva rolli suuremas mahus kui praegu.

Ta lisas, et ettevõtte erastamise korral on riigile parim lahendus, kui suudetakse tagada parim tehnoloogia ja säilitatakse turg.

Meelis Piheli sõnul käib Eesti Raudtee ja Tallinna Sadama areng koos. Tema sõnade kohaselt on oluline, et kõigepealt lahendataks raudtee probleemid, sest Eesti sadamatel on veel suur arenguruum.

Infrastruktuuriettevõtete erastamise peamine põhjus on see, et riigil pole kasulik neid edaspidi majandada, leidis erastamisagentuuri spetsialist Avo Annus.

Kui riik jätkab riigiettevõtete majandamist, tähendab see, et riigiaparaadi maht tulevikus üha kasvab, lisas ta. Praegu kehtiv põhimõte on vastupidine, et riigi haldav osa hakkaks majanduses edaspidi vähenema, ütles Annus.

Teise põhjusena märkis Annus, et riigiettevõtted satuvad oma tegevusega seadusandliku süsteemiga põhimõttelisse vastuollu. Nad peavad maksma makse ja tooma riigile omanikutulu, selgitas Annus. Riik ootab oma ettevõtetelt aga pigem makse kui tulu, sellest tulenevalt väheneb riigiettevõtete tulu ja kannatab edasine areng, rääkis ta.

Erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet on öelnud, et infrastruktuuriettevõtete erastamist Eestis takistab puudulik seadusandlus.

Jaga lugu:
Hetkel kuum