9. september 1996
Jaga lugu:

Bulgaaria on raskustes

«Selle pöördumise põhjus on katastroofiline olukord, kuhu Zhan Videnovi sotsialistlik valitsus Bulgaaria on viinud,» ütles president nädalavahetusel peetud teleesinemises.

Videnovi valitsuskabinet asus ametisse 1995. aasta jaanuaris, kuu pärast endistest kommunistidest koonsneva Bulgaaria sotsialistliku partei võitu üldvalimistel.

Kabineti poliitika ei ole suutnud riigi majandust tervendada. Majandust raputab kiire inflatsioon ning usaldamatus kohalike pankade ning rahvusvaluuta leevi vastu. Viimase nelja kuuga on leev odavnenud 60 protsenti.

20 protsendi ümber kõikuv kuuinflatsioon tõusis juulis kõigi aegade kõrgeimale tasemele, 23 protsendile, ning keskpanga intressimäär rekordilisele 108 protsendile.

Teraviljakriis, mille tingis ulatuslik eksport möödunud aastal ning tänavune viimase 50 aasta kesiseim viljasaak, on üles viinud leiva hinna ning tekitanud riigis taas leivajärjekorrad, mida pole nähtud Teisest maailmasõjast saadik.

Söödanappuse leevendamiseks on valitsus soovitanud talunikel vähendada sigade ja kodulindude arvu, et säästa sööta veiste toitmiseks.

Energia, kütuse ning kommunaalteenuste hinnatõus on teinud need paljude bulgaarlaste jaoks kättesaamatuks.

Suur probleem on ka välisvõla teenindamine. Rahvusvaheliste ettevõtete toel võib riik käesoleval aastal vajalikud 1,3 miljardit dollarit leida, kuid järgmise aasta 1,7 miljardit on küsitavad.

IMF on Bulgaariale järgmise 18 kuu jooksul lubanud 580 miljonit dollarit, ka maailmapank peaks abiraha leidma. Abi saamiseks tuleb Bulgaarial kohe sulgeda 64 ettevõtet ning 68 rakendada tööle erirezhiimiga kulude piiramiseks. Tõstetakse pankade miinimumkapitali nõuet, et sundida panku liituma või oma tegevust lõpetama. Eelarvedefitsiit peab jääma SKT-st 4,8 protsendile. REUTER-BCE-ÄP

Jaga lugu:
Hetkel kuum