Uudised
10. september 1996 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hea monitor mobiiltelefoni asemel

Sotsiaalministri määrus 29. veebruarist, mis kehtestab kuvariga töötamise eeskirjad, on viimasel ajal lehtedesse toonud mitu lugu sellest, kuidas peaks arvutiga tööd tehes oma tervist hoidma. Minuni jõudnutest asjalikem on 26. augusti Eesti Päevalehes, kus üsna otse tuuakse ära määruses kirjas olevad nõuded.

Pean tunnistama, et minuni linna pealt jõudnud kuuldused määruse sisust olid tugevasti ülepaisutatud, täpse tekstiga tutvudes võib vaid öelda, et puuduvad viited konkreetsetele võimalustele selle kohta, kuidas kontrollida, kas see või teine näitaja on ikka lubatud piirides.

Üldiselt öeldes võiks minu varasemates monitori-kommentaarides toodud monitorivaliku soovitustele lisada nõuded ümbritseva keskkonna, muuhulgas toa valgustuse, tööpauside ja tooli kohta ning äärmiselt umbmäärase viite sellele, et programmid suhelgu kasutajaga viisakalt.

Olen kuulnud, et mitmes firmas on Riigi Teataja Lisa number 39, kus kõneks olev määrus kirjas on, osutunud kadunuks -- ei oska öelda, kas on majandusosakond saadetud selle alusel uut varustust hankima või lihtsalt soovitud töötegijat kaitsvat teksti veidi aega kalevi all hoida. Kuvariga töötamise eeskirjad panevad paika märksa enam, kui igapäevasest «arvuti kiirgab»-jutust küllastunud lugeja arvata võib.

Kasutaja kaitsmine algab tema silmade säästmisest, ja see tähendab lisaks värelusevabale kontrastsele pildile ka seda, et ekraanil olev info peab olema piisavalt suur selleks, et seda pingutuseta lugeda saaks. See nõue jätab aga vaid kaks võimalust -- kas vähe informatsiooni korraga ekraanil või suurem ekraan.

Esimene neist käib arvatavasti vastu soovile teha arvutiga võimalikult suure osa tööst, sest vähese korraga näidatava infohulga puhul ei õnnestu meil luua endale tavalise töölauaga võrreldavat ülevaadet käsilolevast.

Normaalsetes kontorioludes tähendab «suurem ekraan» praktikas 17tollist monitori, sest 21tolline läheks töölaua jaoks liiga suureks, rääkimata kaasnevast umbes kahekordsest hinnahüppest. Loomulikult on ka 17tolline monitor korralikust 15tollisest umbes kaks korda kallim, aga seda hinnavahet tasuks vaadata muude arvutiga seotud hindade taustal -- korraliku kontoritöökoha loomise kuludest ei tohiks see eriti suurt protsenti moodustada.

17tollist monitori valides tuleb aga kindlasti arvesse võtta seda, et samuti nagu väiksema diagonaaliga monitoride puhul, saame me ka siin valida odavate ja heade vahel. Teadupoolest kehtib igat sorti ostmise puhul reegel, et soovides saada odavat ja head, peate te ostma kaks korda -- kõigepealt odava ja siis hea.

Monitoride puhul on hinnavahe hea ja odava vahel tavaliselt kahekordne, nii et minnes «hea ja odava» teed, tuleb teil kokkuvõttes välja käia poolteisekordne hea monitori hind, mille eest võiks osta juba peaaegu väga hea monitori. Hea monitor eeldab aga ka oskuslikku kasutamist, sest kallis monitor iseenesest ei anna veel värelusevaba pilti, kui arvutile pole antud teada, et sellist soovitakse.

Tõeliselt värelusevaba pildi saamiseks ei piisa sellest, mida «värelusevaba» minu mõistmist mööda sõna-sõnalt tähendab, ehk mitte-ülerealaotusega pilti. Minu meelest on esimene kaadrisagedus, millega pilt ei värele, 75 Hz.

Kuidas teha aga kindlaks, mis sagedust te hetkel vaatate? Kui teile otse ekraanile vaadates tundub, et pilt vilgub, on see arvatavasti 60 Hz. Kui vilkumine otse vaadates ei oleks nagu probleem, kõrvale vaadates ja ainult silmanurgast monitori piiludes kipub aga pilt siiski värelema, siis pakuks 70--72 Hz. Pilt, mis ka silmanurgast jälgides jätab ühtlase pildi, on vähemalt 75Hz.

Kui teil peaks aga õnnestuma oma igapäevane töömonitor lülitada 100Hz kaadrisagedusele, tundub see pilt alguses lausa kiirgavat. Olles umbes kuu aega sellise sagedusega töötanud, võite te suvalisse tuppa astudes ukse pealt kõikide kehvemate monitoride sagedused üles lugeda ja jutlustada sama veendunult kui mina kalli monitori hüvedest.

Kindlasti on silma tundlikkus inimestel mõnevõrra erinev, aga minu isiklikud katsed näitavad, et need määrangud peavad enam-vähem paika.

Lõpetuseks -- vahest tasuks töölepingut sõlmides soovida mobiiltelefoni asemel hoopis professionaalset monitori, kiiret arvutit ja Interneti-ühendust, sest arvutimaailma arengusuund kipub olema «vähem juttu, rohkem tööd».

Suure hulga vajalikust tööst saab hoopis rahulikumalt ja kiiremini ära teha siis, kui info laekub teie töökohale kirjalikult ja mitte arvukate kuuldemängudena.