EEA nõukogu eilse otsuse järel saavad riigiettevõtete erastajad tasuda ostu-müügilepingutes EVPdes määratud ostusumma EVPde kehtivuse ajal kuni 1998. aasta lõpuni, vaatamata järelmaksu tähtajale.
Varem olid EVPdes ja rahalised järelmaksud omavahel võrdeliselt seotud.
Agentuuri eilne otsus võib tekitada tugevat nõudlust erastamisväärtpaberite järele, märkis HF Arenduse ASi juhataja Margus Uudam. Pakkumine ei tohiks aga suureneda, kui hind oluliselt ei tõuse, kommenteeris ta.
«EVP kursi tõusuks loob otsus hea baasi ja see mõju võib olla oluline,» lausus Uudam. Ettevõtjatel peaks olema huvi võimalikult ruttu maksta, sest nii väheneb ka intressikoormus, tõdes ta.
Arvatavasti hakatakse EVPsid nüüd rohkem ostma, sõnas EEA nõukogu esimees Andres Lipstok. «Ma ei näe siin aga erilist ohtu EVP kursi kõikumisele,» lisas ta.
«Töötleval ettevõttel ei ole tagataskus seda raha, et kohe need EVPd kokku osta,» põhjendas Lipstok.
Riik on ise pannud tähtaja, kui kaua kehtivad EVPd, seega peab võimaldama ka maksta nendes, hoolimata järelmakse tähtaja pikkusest, selgitas Lipstok.
Ettepaneku EVPdes varem maksmiseks tegi majandusministeeriumile tööstuse ja tööandjate keskliit.
Ettevõtjatele jäävad nüüd lisavahendid, mida saab taas tootmisse investeerida, kommenteeris keskliidu tegevdirektor Viljar Veskiväli. «Nii muidugi koormus ettevõtjale suureneb,» tähendas ta.
Erastamisagentuur viib muudatused kõikidesse ostu-müügilepingutesse, kus järelmaksu tähtaeg ületab EVP-de kehtivuse tähtaja, märkis Andres Lipstok. Tänu kiiremale maksmisele saab omanik kiiremini ettevõtte tegelikuks omanikuks, teatas ta.
EEA hinnangul puudutab eilne otsus ligi 300 ettevõtet, millel on järelmaksutähtaeg ja võimalus tasuda osa ostusummast EVPdes. Järelmaksust laekuv summa on suurusjärgus 0,5 miljardit EVPd.