Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Käibemaksuseadus pahuksis põhiseadusega

    12. juunil 1996 riigikogu poolt vastu võetud käibemaksuseaduse muutmise seadusega on kehtestatud kaks uut sätet käibemaksuseaduses, mis annavad aluse vaidlustada nende vastavuse Eesti Vabariigi põhiseadusele.
    1. Käibemaksuseaduse § 20 lõige 1 uues redaktsioonis ei luba maksuametil tagastada maksukohustuslasele enammakstud käibemaksu, kui see ei ole tekkinud nullprotsendilise määraga maksustatava käibe tulemusena.
    § 1 samas käibemaksu seaduses ütleb, et käibemaksu rakendatakse Eestis lisandunud väärtuse maksuna. Maksuteoreetiliselt tähendab see, et maksustatakse tootmise või ostu-müügi protsessis tekkiv lisaväärtus.
    Selle põhimõtte sätestab õiguslikult käibemaksuseaduse § 18, mille esimese lause algus sätestab: «Registreeritud maksukohuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaks...».
    Järgnev tekst selles paragrahvis määrab, milliste väärtuste liitmise ja lahutamise teel tasumisele kuuluv käibemaks leitakse. Tasumisele kuuluv käibemaks on see kohustus, mis seaduse alusel on kehtestatud ja mida maksumaksja peab riigile tasuma.
    Teoreetiliselt ning küllalt tihti ka praktikas osutub see kohustus negatiivseks (tekib nn enammakstud käibemaks), kuid normaalse ettevõtluse korral saab tasumisele kuuluv käibemaks olla negatiivne ainult lühiajaliselt, küll aga võib see olla negatiivne väga suures ulatuses, mis nõuab ettevõttele täiendavaid käibevahendeid ja suurendab finantskulusid. Mõned tüüpilisemad näited:
    - nullprotsendilise määraga käibe (peamiselt eksport) suur osakaal realisatsioonist;
    - tootmis- või kaubandusvarude soetamine ettevõtte alustamisel;
    - suured investeeringud ettevõtlusse;
    - sesoonse iseloomuga tootmine.
    § 20 lõige 1 lubab maksuametil enammakstud käibemaksu tagastada ainult selles ulatuses, mis on tingitud nullprotsendilise määraga käibe olemasolust, muul juhul peab enammakstud käibemaks jääma ettemaksuks tulevaste maksuperioodide kohustuste eest.
    Sellega piirab käibemaksuseaduse § 20 lõige 1 isiku õigust oma omandit vabalt vallata ja kasutada, sest sellel maksuperioodil ta tegelikult ei oma riigi ees kohustust sellises ulatuses.
    Seadus ega käibemaksu rakendamise kord ei näe ette isegi ettevõtte lõppemisel võimalust saada enammakstud käibemaks tagasi. Tasuks kõrvutada Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahviga 32.
    2. Käibemaksu seaduse § 28 lõige 6 annab tolliametile ja maksuametile õiguse kauba impordi või ekspordi tõendamiseks arvesse võtta teiste riikide tollidokumente vastavalt kas ekspordi registreerimise näol või impordi registreerimise puudumise näol.
    Selle pretsedenditu sättega väljub seadus Eesti õigussüsteemist ning seab siin tegutsevad isikud sõltuvusse teiste riikide õigusaktidest. Sellest sättest õhkub usaldamatust Eesti tollitöötajate suhtes, kuid see ei ole probleem, on rida teisi küsimusi.
    Kas absoluutselt kõikides maailma riikides on olemas toll? Kas igal pool, kus ta olemas on, registreerib ta eksporti-importi sellisel viisil, et see vastab Eesti käibemaksuseaduse nõuetele?
    Kes vastutab siis, kui Eesti tolliga asju ajav isik ja teise riigi tolliga asju ajav isik on erinevad (kaup vahetas omanikku FOBi või muul moel teel olles)?
    Kui tolli- ja maksuamet peaksid seda sätet rakendama, siis tasub tähelepanu pöörata põhiseaduse § 3 ning küsida, mismoodi on X riigi (olgu see Venemaa, Läti või Belize) tollimäärustik kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega.
    Eeltoodud käibemaksu seaduse sätete rakendamise korral teie suhtes tasub teil omakorda rakendada põhiseaduse § 15 või pöörduda asjatundjate poole.
  • Hetkel kuum
Meelis Mandel: raha on! Poliitikud tinistati kalli telemajaga lihtsalt ära
Minnes ERRi praeguse struktuuri juures talle uut pesa ehitama, võtab riik sisse ebamõistlikud kulud toetada muu hulgas midagi sellist, mida polegi vaja, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
Minnes ERRi praeguse struktuuri juures talle uut pesa ehitama, võtab riik sisse ebamõistlikud kulud toetada muu hulgas midagi sellist, mida polegi vaja, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.